Selle planeedi olemasolu üle väideldes keskendutakse peamiselt Neptuuni-taguse Kuiperi vöö piirkonna taevakehade orbiitide olemusele. Need taevakehad, mida nimetatakse lühendiga TNO (lühend sõnadest Trans-Neptunian Object ehk neptuunitagune objekt), on väikesed asteroidid, pisiplaneedid ja neid on Kuiperi vöös tuhandeid. Tuntuim neist TNOdest on kahtlemata endine Päikesesüsteemi planeedipere liige Pluuto.

Eelmise aasta alguses teatasid California tehnoloogiainstituudi ehk Caltechi teadlased, et üheksas planeet Päikesesüsteemi äärealadel on päris kindlasti olemas, selle mass on umbes kümme korda Maa omast suurem ja see asub 700 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel. Prantsuse-Kanada-Hawaii uurimisprojekt nimega OSSOS, kes sama taeva piirkonda vaadelnud oli, teatas aga, et TNOde orbiidid ei pea aga tingimata tänu mingile suure massiga mõjutajale sellised olema, vaid võivad olla lihtsalt juhuslikult jaotunud.

Mõnede TNOde orbiidid ei ristu Neptuuni omaga mitte kunagi ja need on Päikesest eriti kaugel. Neid nimetataksegi eriti kaugeteks neptuunitagusteks objektideks (Extreme Trans-Neptunian Object ehk ETNO). Uus uuring põhinebki nende orbiitide vaatlemisel.

Kaks Madriidis asuva Complutense ülikooli astronoomi on vaadelnud ETNOde orbiitide sõlmpunkte, millel need Päikesesüsteemi tasandiga ristuvad ja ütlevad, et Pluuto taga peab päris kindlasti olema veel üks planeet, mis nende orbiite mõjutab. Teadlased leidsid, et mitmed ETNOd kogunevad aegajalt orbiidil seletamatul põhjusel kobaraks kokku. ETNOde orbiitide sõlmpunktide ja kallete vahel on seosed, mida seal ei tohiks astrofüüsika põhimõtete kohaselt tegelikult olla ja astronoomid arvavad, et just see üheksas, seni nähtamatu planeet oma gravitatsiooniga neid nii käituma mõjutabki. Uuring ilmus hiljuti ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society.

"Eeldades, et ETNOd on dünaamiliselt sarnased nende komeetidega, mis Jupiteriga suhtlevad, leiame me, et uuringutulemustest võib järeldada neist 300-400 aü kaugusel asuva planeedi olemasolu, mis nendega aktiivset vastastikmõju omab", lausus üks teadlastest Carlos de la Fuente Marcos.

Hiljaaegu visati õhku veel ka hüpotees kümnendast planeedist - see oleks teooria järgi umbes Marsi suurune ja asuks teisel pool Pluuto orbiiti. Marcos ütles, et nende vaatlused ja järeldused selle teooriaga kuidagi ei seostu.