Hiinlaste kontrolli alt väljunud kosmosejaam prantsatab ilmselt peatselt pirakate tükkidena maale

Kosmosejaama Tiangong-1 kogumass on 8,5 tonni ja pärast seda, kui see atmosfääris põlema süttib ja tükkideks laguneb, võivad jaama osad kuni sajakiloste paladena Maale kukkuda, hoiatavad teadlased. Kuhu ja millal jaama jäänused langeda võiks, ei oska keegi praegu täpselt öelda.

Hiinlaste esimene kosmosejaam, mille nimi tähendab tõlkes "Taevalikku paleed", saadeti orbiidile aastal 2011 ja seda kirjeldati kui suurriigi jõulist poliitilist žesti, mis näitas nende ambitsioone saada kosmiliseks suurjõuks.

Jaama kasutati nii mehitatud kui mehitamata missioonideks ja seda külastas muuhulgas aastal 2012 ka Hiina esimene naistaikonaut Liu Yang.

Märtsis 2016 teatati, et jaama missioon on läbi saanud ja sügisel ütlesid Hiina ametnikud pärast mõnda aega kestnud spekulatsioone, et nad on jaama üle kontrolli kaotanud.

Hiina kosmoseagentuur on ÜRO-le öelnud, et nad eeldavad, et juhtimatu Tiangong kukub alla millalgi tänavu oktoobri ja järgmise aasta aprilli vahel. Nüüd tõdevad teadlased, et jaama orbiit on Maalt vaadatuna aina madalamale tulnud, viimastel nädalatel on see jõudnud juba Maa atmosfääri tihedamatesse kihtidesse ning kukkumine on kiirenenud.

Harvardi astrofüüsik Jonathan McDowell teatas äsja The Guardianile, et jaama perigee (punkt orbiidil, mil jaam on Maa massikeskmele kõige lähemal) on praeguseks juba alla 300 km. Kuigi Hiina on öelnud, et nad monitoorivad hoolikalt kosmosejaama lõppvaatust, lagunemist ja kellegi kannatada saamise šanss on väike, ütles McDowell vastukaaluks, et seda, kuhu tükid kukkuda võivad, on võimatu ennustada isegi paar päeva enne seda, kui jaam lagunema hakkab. McDowell sõnas, et ehkki suurem jagu jaama põleb tõenäoliselt atmosfääris ära, on mõned selle osad nagu näiteks raketimootorid siiski piisavalt tihedad, et mitte täielikult hävida.

"Selliseid objekte ei ole võimalik juhtida," sõnas ta ja lisas, et paar päeva enne jaama jõudmist sellistesse kihtidesse, kus põlemine algab, teame me ilmselt maksimaalselt pluss-miinus kuue-seitsmetunnise täpsusega, millal jaama tükid alla kukuvad.

"Kui me ei tea, millal see täpselt juhtub, ei saa me ka täpselt öelda, kuhu tükid kukuvad," ütles ta. "Väike muutus atmosfääritingimustes võib tähendada seda, et need kukuvad eeldatust hoopis teisele mandrile."

Aastal 1991 kukkus Maale NSV Liidu 20-tonnine kosmosejaam Saljut 7, mille külge oli dokitud kosmoselaev Kosmos 1686. Need lagunesid atmosfääris laiali Argentiina kohal ja linn nimega Capitán Bermúdez puistati kosmilise romuprahiga üle.

NASA 77-tonnine kosmosejaam Skylab kukkus Maale aastal 1979, sealjuures oli selle Maale kukkumine peaaegu täielikult kontrollimatu. Mõned suured jaama tükid kukkusid maapinnale Lääne-Austraalias Perthi linna lähistel.