Ja Hiina on samas valmis juba saatma orbiidile oma teist kosmosejaama - Tiangong-2. Start peaks aset leidma käesoleva aasta kolmandas kvartalis, millele peaks järgnema neljandas kvartalis ka mehitatud lend (Shenzhou-11) selle jaama juurde ja põkkumine orbiidil. Esimese varustuslaeva Tianzhou-1 saabumist kosmosejaama juurde on oodata alles järgmisel aastal.

Tiangong-2 start on küll ligemale aasta võrra algsetest kavadest edasi nihkunud. Uues kosmosejaamas oleks edaspidi piisavalt varustust, et kolmeliikmelist meeskonda 20 päeva ülal pidada, 4,2-meetrise läbimõõduga jaam on 14,4 meetrit pikk, ehk mõnusaks äraolemiseks see ruum just mõeldud ei ole.

Püsiva(ma) mehitusega kosmosejaama (Tiangong-3) lubavad hiinlased orbiidile saata alles aastaks 2022.

Teiste riikide ühistööl rajatud rahvusvaheline kosmosejaam ISS (hüüdnimega Alfa), milles hiinlased ei osale, on seni ette nähtud kestma vähemalt 2024. aastani. Järgmise jaama rajamise osas lõplikke otsuseid veel ei ole, Venemaa tahaks osaleda, ameeriklased pole selleks nõusolekut veel avaldanud.