Heida pilk “ujuvmägedele” Pluuto jääkülmal pinnal

 (3)

Äsja avaldatud foto põhjal otsustades paistab, et mööda Pluuto pinda “luusivad ringi” jäätunud veest mäekesed, mida kannavad enda aeglastel turjadel kääbusplaneedil roomavad lämmastiku-liustikud.

NASA kosmosesondi New Horizons mullusel ajaloolisel möödalennul Pluutost tehtud ülesvõttel on näha kääbusplaneedi kuulsat “südant” ümbritsevas suures piirkonnas nimetusega Sputnik Planum turritavaid jäätunud vee küngaste ahelaid ja kobaraid.

“Kuna veejää on lämmastikukjääst hõredam, usuvad teadlased, et nood jäätunud veest künkad ujuvad jäätunud lämmastikumere pinnal, liikudes umbes sama kiiresti kui jäämäed Maal Põhja-Jäämeres,” kirjutasid NASA ametnikud möödunud neljapäeval, 4. veebruaril avalikustatud foto kirjeldusse. “Künkad kujutavad endast tõenäoliselt konarliku mägismaa küljest lahti murdunud ja lämmastiku-liustike tõukel Sputnik Planumi tasandikule kandunud tükke.”

Sputnik Planumi keskosas paiknevad massiivsed hulktahukalised lämmastikujää-lahmakad. Nende silmatorkavalt kärjesarnase struktuuri on tõenäoliselt tekitanud soojuskonvenktiivsed protsessid, mida omakorda kutsub esile Pluuto salapärane sisemine soojus, kommenteerisid New Horizoni uurimisrühma liikmed.

Loe veel

Seotud lood:

Kui jäämäed sellele konvektsioonikärgede alale jõuavad, tõugatakse need nähtavasti kärgede servadesse, kuhu need ajapikku kuhjuvad. Üks seesugune kobar pildil on umbes 60 kilomeetrit pikk ja 35 kilomeetrit lai, osutasid NASA ametnikud. 1986. aasta 28. jaanuaril meeskonnaga pardal plahvatanud kosmosesüstikus hukkunud seitsme astronaudi mälestuseks pani New Horizonsi töörühm väikeste mägede rühmale mitteametliku nime Challenger Colles (“Challengeri planetaarkünkad”).

Eraldusteravusega 320 meetrit piksli kohta tehtud ülesvõttel, mille jäädvustas New Horizonsi pardal töötav kaamera Multispectral Visible Imaging Camera, on NASA ametnike osutusel näha u 480 × 340 kilomeetri suurune maa-ala.

New Horizons on samal ajal jätkuvalt ametis möödalennu ajal omandatud röögatu andmehulga kojuläkitamisega. Viimased fotod ja mõõtmisandmed peaksid Maale jõudma hiljemalt tänavu sügiseks, kinnitasid lennu töörühma liikmed.

Hetkel suundub kosmosesond kohtumisele tillukese objektiga u 1,6 miljardi kilomeetri kaugusel teisel pool Pluutot. New Horizonsil on kavas seda taevakeha nimetusega 2014 MU69 lähemalt uurida 2019. aasta 1. jaanuaril — juhul, kui NASA kiidab heaks ettepaneku sondi missiooni pikendada ja otsustab seda ka rahastada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised