Hea algus: BBC mainib eksootilist Eestit kui kosmoseriiki



Hea algus: BBC mainib eksootilist Eestit kui kosmoseriiki
Maailma esimene kommertssatelliit Intelsat I stardieelsel kontrollil 1965. aastal. Foto: NASA

Briti ringhäälingukompanii BBC, tehes ülevaadet alanud kosmoserevolutsioonist, toob muuhulgas esile kaks brittide jaoks eksootilist riiki, kus kosmosevaldkonda hoolega arendatakse – Eesti ja Uus-Meremaa. Eesti ettevõtteist nimeliselt veel juttu polnud, aga meie kosmoseäris tegutsejaile on äramärkimine tunnustus kindlasti.

Vahendab Eesti kosmoseveeb

BBC ülevaate peamine sõnum on, et kosmosevaldkonna ettevõtlus on võrreldes varasemaga tundmatuseni muutunud. Külma sõja perioodil käis võidujooks kahe supervõimu vahel, pearivaalideks siis Nõukogude Liit ja USA. Nõukogude Liit saatis 1957. aastal orbiidile esimese sputniku, 12 aastat hiljem aga astusid esimesed ameeriklased Kuu pinnale.

Aga juba 1965. aastal jõudis orbiidile esimene kommertssatelliit, tänu millele tekkis Põhja-Ameerika ja Euroopa vahele uuel tasemel tele- ja sidesild. Siiski, alates 1960. aastatest kuni kõige viimase ajani välja puudutas kosmosega seotud äritegevus peamiselt vaid üksikuid suuri sidesatelliitide firmasid. Sellised satelliidid kaalusid mitmeid tonne, maksid sadu miljoneid dollareid ning pidid kosmoses vastu pidama 15 aastat, et investorid saaks oma raha tagasi teenida.

Seotud lood:

http://www.bbc.com/news/resources/idt-sh/disruptors_the_new_space_race

Loe veel

BBC rõhutab, et tänu alanud kosmoserevolutsioonile pääseb kosmosesse igaüks, kel piisavalt raha ja ettevõtlikkust. Tehnoloogia areng on pööranud senised traditsioonilised tegevusmudelid pea peale ning kosmoseralli ei käi nüüdisajal enam riikide vaid ettevõtete vahel.

Kosmoseärisse trügivad muuhulgas erakapitalil põhinevad kanderakette üles lennutavad firmad. Siin võib esmajoones mainida Elon Muski SpaceX’i, mille kosmoselaevad varustavad juba praegu toidu ja teadusaparatuuriga Rahvusvahelist kosmosejaama. Nad on juba üsna lähedal astronautide transportimisele, kuid ohutusküsimuste tõttu seda veel sel aastal ei juhtu ning suure tõenäosusega ka järgmisel aastal mitte.

Samuti peab mainima Euroopa juurtega Arianespace’i, mis asutati aastal 1980, olles maailma esimene erakapitalil põhinev satelliitide üleslennutaja.

Arianespace - maailma esimene kommertsalustel tegutsev satelliitide kosmosesse lennutaja. Pildil on maailma üks kõige usaldusväärsemaid kanderakette Ariane-5, mis on taganud aastaid Euroopa satelliitide sõltumatu pääsu kosmosesse. Foto: ESA-CNES-Arianespa

Amazoni omanik Jeff Bezos on samuti teinud mitmeid edukaid raketikatsetusi ning arendab koguni kahte kanderaketti – peamiselt kosmoseturistide vedamiseks mõeldud raketti New Shepard ning võimsamat raketti New Glenn.

Nii Elon Musk kui Jeff Bezos on edukalt demonstreerinud oma rakettide võimekust tervena vertikaalasendis maanduda, mis on suur samm kanderakettide taaskasutamise suunas. Kahte projekti – kandurlennuki küljest eralduv kosmoseturistide laev VSS Unity ning lendav satelliitide stardiplatvorm - arendab Richard Bransoni ettevõte Virgin Group. VSS on läbinud terve rea liuglemis- ja maandumisteste, kus mootorit ei ole käivitatud. Firma on teatanud, et ollakse motoriseeritud katsetuste künnisel, loodetavasti algavad need juba sel aastal.

Eelmisel aastal jõudis kosmosesse koguni 220 satelliiti, kokku tiirleb neid erinevatel orbiitidel umbes 1500. Hinnad on langenud. Traditsioonilise satelliidi üleslennutamine maksab 62 miljonit dollarit, kuid juhul kui mõne suure satelliidi kosmosesse lennutamisel jääb ruumi üle, võib kosmosesse saata kuupsatelliidi ka 295 000 dollari eest. Üks selline firma, mida BBC mainib, on San Franciscos tegutsev Planet Labs. Kui tavaliselt ringlevad sellised satelliidid geostatsionaarsel orbiidil 35 700 km kõrgusel, siis Planet Labsi 4-kilosed kuupsatelliidid tiirlevad vaid 500 km kõrgusel. Tänu sellele saavad olla kaamerad jt seadmed lihtsamad ja odavamad.

Tänavu veebruaris tegi Planet Labs maailmarekordi, saates kosmosesse 88 satelliiti, mis tõstis nende satelliitide arvu kosmoses 149ni. Tänu sellele suudab firma fotografeerida iga maakera punkti iga päev. Juulis lennutas firma veel 48 kuupi juurde. Planet Labsi pilte saavad osta kõik, mis tähendab, et ka need ülikoolid ja väikefirmad, kes seda varem lubada ei võinud, saavad nüüd neid ülesvõtteid oma töös kasutada.

Väikesed, aga tublid, võiks öelda.Väike osa Planet Labsi kosmoselaevastikust. Foto: Planet Labs

Investeeringud liiguvad jõudsalt kosmoseärisse ning selle valdkonna maht ületab juba 300 miljardit dollarit aastas. Kusjuures suurte riikide hiidettevõtete kõrval on ka väiksemad tegijad endale koha leidnud: maailma 70 riigi seas tuuakse ära ka kaks riiki, kus kosmosevaldkonnas ettevõtjad hoolega toimetavad – Eesti ja Uus-Meremaa.

Uus-Meremaa puhul mainitakse ära sealne firma Rocket Lab, mis arendab välja väikesatelliitide üleslennutamiseks taskukohast raketti. See on peamiselt süsinikfiibrist ning selle mootorid on 3D-prinditud. Mis tähendab, et kui muidu kulub tavalise raketimootori ehitamiseks kuid, siis Rocket Lab saab hakkama 24 tunniga. Oma esimesel testlennul tänavu mais jõudis nende rakett edukalt kosmosesse, täpne orbiidile jõudmine esimesel katsel siiski ebaõnnestus.

Suuremate tegijate kõrval proovivad jalga ukse vahele saada ka idufirmad: BBC mainib, et idufirmad võistlevad praegu selles, kelle kulgur suudab esimesena Kuule jõuda ja seal ringi sõita (Google Lunar X Prize). Mäng väärib küünlaid - võitja saab preemiaks 20 miljonit dollarit. Kui eelmine, Ansari XPrixe kannustas investoreid ja insenere arendama välja taaskasutatava kosmoselaeva (võitnud kosmoselaeva edasiarendust kasutab Virgin Group), siis nüüd saab auhinna ettevõte, kes erakapitali abil maandab kosmoselaeva Kuul, ning viima sinna seadme, mis sõidab vähemalt 500 meetrit ning edastab kvaliteetse pildi- ja videomaterjali Maale.

Early Bird – kosmoseäri esimene pääsuke

Juba mainitud maailma esimese kommertssatelliit Intelsat-1 kandis hüüdmine Early Bird. Selle ehitas COMSAT’i jaoks Hughes Aircraft Company, mis praegu on osa Boeingu grupist. Sidesatelliit pidi töötama vaid poolteist aastat, kuid oli töös 1969. aasta alguseni. Early Bird päästis olukorra ka siis, kui teised satelliitsidesüsteemid tõrkusid ning oli vaja teha teleülekannet inimese jõudmisest Kuule 1969. aasta juunis. Siis pandi satelliit uuesti korraks tööle.

Tõe huvides peab ütlema, et esimene erarahade toel kosmosesse lennutatud satelliit Telstar-1 startis juba 1962. aastal, edastades kahe kontinendi vahel üle 400 telefonikõne, faksi ja live-teleülekande. Kuid kosmoseäri esimese pääsukese tiitel kuulub siiski Intelsatile, sest Telsati puhul oli tegemist eksperimentaalse, mitte äriliseks otstarbeks ehitatud satelliidiga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised