Esmalt plaanitakse välja uurida, millised viinamarjasordid kõige paremini Marsil vastu suudavad pidada. Sobivad viinamarjad peaksid olema vastupidavad kiirgusele, tolmutormidele ning järskudele temperatuurimuutustele. Selleks loovad Tbilisi Tehnikaülikooli teadlased laborisse Marsile sarnanevad tingimused, kus viinamarju katsetama hakatakse.

Sealt läheks kõik aegamööda edasi, püstkasvuhooneid, mida Marsil kasutada saaks, hakatakse näiteks testima juba sel aastal ühes Tbilisi hotellis. Vesiaiandusmeetodil, kus taimed ei kasva pinnases, vaid hoopis spetsiaalses toitelahuses, üritatakse kasvatada viinamarju, maasikaid ning põld-võõrkapsast.

"Kui inimesed hakkavad ühel päeval Marsil elama, peab Gruusia sellesse panustama," ütles Gruusia kosmoseuuringute keskuse juht Nikoloz Doborjginidze. Tema sõnul on ainuõige, et grusiinid, kes veini Maale tõid, peaksid selle viima ka Marsile.

Plaanide kohaselt jõutakse eksperimendi tulemusteni 2022. aastal, kuid grusiinid on juba praeguseks jõudnud arvamusele, et kosmosesse sobib paremini valge vein. "Valged on tavaliselt viirustele vastupidavamad, seega ma usun, et ka kiirgus mõjutaks neid vähem," ütles Washington Postile Levan Ujmajuridze, Gruusia veinilabori juht.

Marsil veini valmistamise teel terendab veel üks oluline takistus - hetkeseisuga pole isegi veel kindel, kas Marsi pinnal käärimisprotsessid üldse toimuvad, kuid NASA teadlased arvavad hetkeseisuga, et see on täiesti võimalik.

Samal ajal, kui grusiinid tahavad esimesena kosmosesse veini viia, üritab õlletootja Budweiser hakata Marsil õlut tootma. Firma tegeleb õlleeksperimentidega kosmoses 2017. aastast. Eelmise aasta detsembris saadeti rahvusvahelisesse kosmosejaama juba kolmas kosmoses õlle tegemisega seotud projekt, mille eesmärk oli välja selgitada, kas kosmoses saab linnaseid toota.