Vee olemasolu, kuigi kuu ise tundubki tapvalt külm, on üheks põhjuseks, miks see Saturni kuu pakub teadlastele erilist huvi. Enceladus oleks nimelt palju sobivam elu olemasoluks, kui Maa senine suurim uurimisobjekst Marss.

Enceladuse geisrite tegevust mõjutab Saturni enda raskusjõud, ning eriti aktiivset purskamist on näha Enceladuse lõunanaba nn tiigritriipude alal. Sool, mida tuhandete kilomeetrite kaugusele purskavast veest näha on, viitab ka, et kuu jäätunud pinna all peab loksuma vett ka vedelas olekus. Aga, kuni ühtki aparaati tema pinnale veel kukutatud ei ole, pole meil ka võimalik kogu tõde teada, mis seda kummalist vulkaanilist aktiivsust seal tekitab.

Enceladus tiirleb ümber Saturni venitatud, elliptilisel orbiidil, mis tähendab seda, et Saturni raskusjõud kord kord tõukab, kord pigistab seda taevakeha, kuumutades selle kuu sisemust ja ilmselgelt soodustades ka vulkaanilist tegevust. Aurupilv, mis Enceladuselt eemaldub, oli aga neli korda eredam, kui see kuu oli parajasti kaugeimal Saturnist. Ja kahtlematult Enceladuselt purskav vesi annab oma panuse ka Saturni rõngaste kujunemisele.

Enceladuse läbimõõduks on vaid 500 kilomeetrit, avastati ta juba 1789. aastal, William Herscheli poolt, praegu tiirleb aga Saturni ümber kosmoseaparaat Cassini, võimaldades sealsete kuude tegevust ka lähemalt jälgida.

Enceladuse "tiigritriibud." NASA/JPL/Space Science Institute

"Varasemad mudelid ennustasid, et kui Enceladus on Saturnilt vaadatuna kaugeimas punktis, siis need mõrad ("tiigritriibud") rebitakse lahti, ja suurem kogus vedelat vett pääseb välja," kirjeldas Matthew Hedman Cornelli ülikoolist BBC-le. "Nüüd on meil esimest korda olemas ka vaatlusandmestik, mis neid oletusi selgelt kinnitab."