Sellest ajast alates on astronoomide esmaseks imperatiiviks olnud vaibumatu tung valmistada aina suuremaid teleskoope.

21. sajandi alguseks on optiliste abivahendite võimsus kasvanud miljonikordseks. Teleskoobid troonivad kõrgemate mägede tippudes, laiuvad kõrbealadel, täidavad orge ja isegi lendavad ringi kosmilises ruumis.

Tekib küsimus, kui suur saab üks teleskoop üldse olla. Kas usuksite, et suurem kui terve galaktika?

Ameerika astronoomialiidu AAS 2014. aasta jaanuaris toimunud istungil tutvustasid uurijad tükki taevast sellisena, nagu see paistab vaadatuna läbi enam kui 500 000 valgusaasta pikkuse läbimõõduga läätse.

Too "lääts" kujutab endast tegelikult massiivset galaktikaparve, mida tuntakse nime all Abell 2744.

Nagu Einsteini relatiivsusteooria omal ajal prognoosis, painutab galaktikaparve mass seda ümbritseva ruumi struktuuri. Sellest mööduv tähevalgus kooldub ja võimendub samamoodi nagu tavalises optilises läätses, ainult et väga palju suuremates mastaapides.

Programmi Frontier Fields (Piiriväljad) raames on Hubble'i kosmoseteleskoop koos Spitzeri kosmoseteleskoobi ja röntgenobservatooriumiga Chandra nüüd läbi selle gravitatsiooniläätse piilunud.

"Frontier Fields on eksperiment eesmärgiga uurida universumi ajaloo esimest miljardit aastat," rääkis Marylandi osariigis Baltimore'is tegutseva kosmoseteleskoobiteaduse instituudi STScI teadur Matt Mountain.

Küsimus on selles, kas Hubble'i teleskoobi esmaklassilise pildikvaliteedi ja Einsteini üldrelatiivsusteooria toel on võimalik otsida kõige esimesi galaktikaid, ning paistab, et vastus on "jah".

AAS-i istungil vahetas rahvusvaheline töörühm Kanaari saarte astrofüüsika instituudi IAC ja Tenerifel tegutseva La Laguna ülikooli astronoomide juhtimisel mõtteid galaktikaparvest Abell 2744 Hubble'i ja Spitzeri teleskoopidega sooritatud vaatlustega kogutud andmete teemal.

Tulemuste hulgas on ühe kõige kaugema seni vaadeldud galaktika avastamine. Too tähesüsteem on 30 korda väiksem ja ometi kümme korda eredam meie enda kodugalaktikast Linnuteest.

Vastsündinud tähtedest kubisev maruline täheparv pakub astronoomidele haruldast võimalust heita pilk galaktikale, mis tekkis üsna varsti pärast universumi sünnihetke, nn Suurt Pauku.

Ühtekokku tuvastati Hubble'i teleskoobiga galaktikaparve Abell 2744 vaatlemisel ligi 30 000 kauget galaktikat, mida gravitatsioonilääts on suurendanud 10–20 korda suuremaks kui need muidu paistaksid.

Ilma gravitatsiooniläätse abita oleksid peaaegu kõik sellised taustgalaktikad meile nähtamatud.