Piltidel kujutatud täheparve tuuma ümbritsevad kaks rõngast, milles leiavad aset tähetekke-protsessid.

Need fotod on inimkonna esimene lähem pilguheit galaktikale, mille teaduslik nimetus on PGC 1000714 (või avastust kirjeldava uurimuse juhtiva autori Burçin Mutlu Pakdil’i nime järgi „Burçini galaktika“).

Maast 359 miljoni valgusaasta kaugusel asuv täheparv erineb kõigist teistest seni vaadeldud galaktikatest.

Ehkki suurem osa meile tuntud galaktikatest on samamoodi spiraalikujulised nagu meie kodune Linnutee, meenutab PGC 1000714 pigem 1950. aastal avastatud rõngasgalaktikat ehk Hoagi objekti — ainult et ühe tähetekke-rõnga asemel ümbritseb selle tihedat tuuma kaks rõngast!

USA Minnesota Duluthi ülikooli ja Põhja-Carolina loodusteaduste muuseumi astronoomid leidsid teise rõnga, kui vaatlesid ainulaadset täheparve Tšiilis tegutseva suure diameetriga teleskoobi abil.

Täheteadlased tegid PGC 1000714-st ülesvõtteid mitmel lainepikkusel eesmärgiga selgitada välja selle tuuma ja sinaka välisrõnga vanused. Lisaks otsitud vastustele avastasid uurijad aga ka midagi täiesti ootamatut — tuhmima, punaka sisemise rõnga.

Kuna ringid tähistavad vööndeid, kus tihenevast gaasist tekivad uued tähed, annavad erinevad värvustoonid mõista, et antud täheparves on aset leidnud kaks eraldi tähetekke-perioodi.

Punakas siserõngas on vanem, tõenäoliselt vanuse poolest palju lähemal Burçini galaktika 5,5 miljardi aasta vanusele punasele tuumale, samas kui välimine sinakas rõngas pole palju vanem kui 0,13 miljardit aastat.

Astronoomid usuvad, et välimine rõngas võis tekkida, kui täheparv „neelas“ endasse kunagi lähedal paiknenud gaasiküllase kääbusgalaktika.

Kõigist galaktikatest, mida teadlastel seni on õnnestunud vaadelda, moodustavad Hoagi tüüpi rõngas-täheparved vähem kui 0,1 protsenti. Kõiki avastatud haruldusi lähemalt uurides saame galaktikate tekkimise ja arenemise kohta teada palju uut.