ESA kuuerattaline kulgur hakkab Marsil puurima, et otsida võimalikke elu jälgi. Just seetõttu otsustatigi kulgurile anda Franklini nimi, kellel oli oluline roll elu ühe alustala - desoksüribonukleiinhappe ehk DNA avastamisel.
1958. aastal kõigest 37-aastasena munasarjavähki surnud Franklini õe sõnul oleks ta õde kulgurile nime andmise üle uhke. "Mäletan, et kui Rosalindi viimasel eluaastal tal haiglas külas käisin, oli ta väga huvitatud Sputniku satelliiti ja kosmose avastamise algust puudutavatest uudistest," ütles Franklini õde Jenifer Flynn BBC-le. "Ta ei oleks ealeski osanud oodata, et 60 aastat hiljem saadetakse Marsile tema nimega kulgur," ütles Flynn.
Franklini roll DNA avastamisel oli seotud röntgenpiltide tegemisega. Just tema fotomeeskonna tehtud 51. järjekorranumbrit kandev foto oli aluseks Francis Cricki ja James Watsoni loodud DNA 3D mudelile. Kuna naine suri enne Nobeli preemiate kätte jagamist, ei saanudki ta kunagi oma panuse eest tunnustust, kuna Nobeleid postuumselt ei jagata.
Rosalind Franklini nime valis kulgurile Ühendkuningriigi spetsialistidest koosnev komitee, kes valisid selle 35 884 inimeste välja pakutud nimevariandi seast. Britid said õiguse kulgurile nimi panna, kuna on projekti rahaliselt kõige rohkem panustanud.
Rosalind Franklini kulgur toimetatakse kosmosesse 2020. aasta hilissuvel. Kulgur pannakse kokku Ühendkuningriigis asuvas Airbusi tehases.
