Kuna kosmosevaldkonnas on suurtel agentuuridel nagu ESA kombeks igale ettevõetud missioonile läheneda äärmise põhjalikkusega, võib uut lennukit kutsuda mitmes mõttes uuenduslikuks. Kas või juba ainuüksi sellepärast, et tegu on Euroopa esimese kosmosesõidukiga, millel atmosfääri taassisenemise e. ingl. k re-entry tehnoloogiat kasutatakse.

Enne lendu viiakse IXV-ga läbi põhjalikud kosmose keskkonda simuleerivad testid nagu näiteks vaakumkeskkonna test, päikese- ja UV kiirguse ning külma testid, radiatsiooni taluvus, EMC ja vibratsiooni test. Kui lennuk kõik nimetatud testid ükshaaval ning mõned ka paralleelselt on võimeline läbima, on maapealsetes tingimustes eduka katselennu ettevalmistamisel antud endast absoluutselt parim.

Üks suurimaid katsumusi, mille läbimiseks konkreetne kosmoselennu eksperiment üldse läbi viiakse on vaadata kuidas lennuk atmosfääri sisenedes enam kui 1500 kraadisele kuumusele vastu peab ning kas see säilitab seejuures ka oma juhitavuse ning pardasüsteemide töö. Kui näiteks NASA kosmosesüstikud olid kaetud kuumuskindlate plaatidega, mille suurim risk oli nende võimalik eemaldumine re-entry lennufaasi ajal (mis paraku ka korra juhtunud on, mis viis 2003 a Columbia süstiku oma viimase lennu ajal õnnetu lõpuni), siis IXV-l koosneb kuumuskaitse suurematest kilpidest. Seda aga ka seepärast, et kuumuskaitse ja isolatsiooni materjalide tehnoloogia on ajaga palju arenenud.

IXV valmib ESA vabatahtliku programmi Future Launchers Preparatory Programme - FLPP egiidi all, millest võtavad osa 14 ESA liikmesriiki. IXV pole projekteeritud küll inimeste veoks, kuid selle pardal saab Maa ja kosmose vahel siiski väärtuslikke kaubalaste ning vajalikku uurimistehnoloogiat vedada. Kuigi käesoleva aasta testlend lõpeb pärast ESA kosmodroomilt Prantsuse Guajaanast, Lõuna-Ameerikast starti 1 tunni ja 40 minutilise lennu järel Vaiksesse ookeani sulpsatades, planeeritakse sõiduk hiljem siiski varustada ka võimega ennast tavalisele lennuväljale maandada.

IXV on 5 m pikk, 1,5 m kõrge, 2,2 m lai ning kaalub ca 2 tonni, mahtudes seega napilt VEGA raketi kandevõime alla nii oma kubatuurilt kui kaalult.