Tehnikamaailm kirjutab, et Hollandis registreeritud mittetulundusühingu Mars One asutasid hollandlased Lars Lansdorp ja Arno Wielders. Hollandlaste plaan on rohkem kui ambitsioonikas: nad tahavad olla esimesed, kes inimesed 2024. aastal Marsile saadavad.

Missioon saab teoks mitmes etapis. Ning tegelikult on selles graafikus püsimisega päris pingeline. Missiooni esimene Marsi-kulgur peaks laskuma planeedi pinnale juba 2018. aastal. See otsiks sobilikku elamispaika ning ülesehituselt põhineks see paljuski Lockheed Martini valmistatud ning 2007. aastal Marsile saadetud Phoenix-kulguril. Aastal 2020 peaks järgmine Marsi-kulgur uurima potentsiaalset elamispiirkonda juba täpsemalt.

Aastal 2022 saadetaks Marsile kuus veolaeva ja ehitusrobot. Veolaevad kogutakse kokku, neist moodustatakse linnak, ja päikesepaneelid sikutatakse laiali. Marsile saadetakse ka seade, mis suudab elektrienergia abil toota Marsi pinnasest hapnikku ja vett. Hingamiseks sobiliku segu tegemiseks võetakse lämmastikku ja argooni Marsi atmosfäärist.

Selle tulemusena peaks Marsil ootama aastal 2024 juba inimeste eluks sobilik keskkond, seal peaks olema varutud juba piisavalt hingamiseks sobivat õhtu ja joomiseks sobivat vett.

Start aastal 2024

Samal ajal algab Maa orbiidil Marsi-kosmoselaeva kokkupanek. Selle startimise järel kestaks reis Marsile umbes 8 kuud. Marsile jõudes peavad selle asukad kõigepealt reisist toibuma ning raskusjõuga harjuma, seejärel aga asuma nende tööde kallale, millega robotid hakkama ei saa – näiteks panema tööle kasvuhooned.

Praegu tundub, et huvilistest puudu ei tule. Kui 2013. aastal Marsi-kava avalikustati, siis tekitas see tohutu huvi – vaatamata sellele, et tegemist on üheotsa piletiga. Vaatamata sellele on oma huvi üles näidanud tuhanded huvilised, nende seast valitakse peatselt välja kuus neljaliikmelist gruppi, keda hakatakse treenima Marsi näidismajas. Hakkama tuleb saada kitsastes oludes ning suhelda ühtede ja samade inimestega.

Projekti on palju kritiseeritud – kasvõi seepärast, et see paneb inimesed väljapääsmatusse olukorda – Maale nad tagasi pöörduda ei saa, isegi kui tahaks. Teiseks on lahendamata palju keerulisi probleeme – jääd on Marsi pinnasest raske kätte saada, päikesevalgust on vähem kui Maal, tolm võib olla ohtlik, atmosfäär laseb läbi kosmilise kiirguse, taimede kasvatamine ei ole veel päris selge jne.

Aga kriitikud on vähemalt ühel meelel vähemalt ühes: kui ei proovi, ei saa kunagi teada, kas elu Marsil on võimalik, ja kust king Marsil kõige rohkem pigistab.

Mis võib Mars One’le saatuslikuks saada, on pigem rahastamine. Mars One eestvedajad plaanivad küll teha kogu projektist reality-show, aga selles õiguste müügist ei pruugi nende plaanide täitmiseks kaugeltki jätkuda. Sõltumata sellest, kas see plaan saab teoks või mitte – nad on kõvasti kaasa aidanud nii uute tehnoloogiate otsingule, mis Marsi elamiseks vajalikud, kui avalikkuse huvi hoidmisel.