ESA läheb NASAga koos asteroidile, et arendada välja Maa planetaarne kaitsesüsteem

 (21)

Hera kasutab infrapunakaamerat, et uurida kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraatrit
Hera kasutab infrapunakaamerat, et uurida kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraatritFoto: ESA

Euroopa Kosmoseagentuuri ESA on jõudnud oma asteroidile reisimise missioonikavaga järgmise etapini. Välja pakutud Hera-nimeline missioon on ESA panus Maa planetaarse kaitsesüsteemi välja arendamisesse.

Vana-Kreeka taevajumalanna järgi nime saanud kosmosesond lendaks Maa vahetus ligiduses asuva Didymose nime kandva binaarse asteroidipaari juurde. Binaarsed asteroidid koosnevad kahest asteroidist.

Nii koosneb ka Didymos kahest osast - 780-meetrise läbimõõduga peaasteroidist, mille ümber tiirleb 160-meetrise diameetriga kaaslane. "Selline binaarne asteroidisüsteem on suurepärane planetaarse kaitse süsteemi testimiseks, kuid see on ka asteroidide uurimise kohapealt huvitav süsteem," ütles Hera projekti juhataja Ian Carnelli. "Vaatamata sellele, et koguni 15% kõigist avastatud asteroididest on binaarasteroidid, ei ole inimkond neid veel kunagi uurinud. Seega võib eeldada, et tulemas on palju avastusi," ütles ta.

Lisaks ütles Carnelli, et kuna asteroidisüsteemi ligiduses on ülimadal gravitatsioon, siis on tegemist ka väljakutsega navigatsiooni- ja juhisüsteemidele. Teadlase sõnul saab õnneks tugineda ESA Rosetta missiooni meeskonnale, kellel varasemalt sarnastes keskkondades navigeerimise kogemus olemas on. Rosetta oli Euroopa Kosmoseagentuuri ehitatud kosmosesond komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko üksikasjalikuks uurimiseks.

Seotud lood:

Peasihtmärk on väiksem asteroid

Teadlaste sõnul on missiooni olulisem sihtmärk asteroidipaari väiksem asteroid. Plaanis on teha väiksemast asteroidist, mida kutsutakse ka "Didykuuks", kõrgresolutsiooniga fotod ning läbi viia ulatuslik laser- ja raadiokaardistamine. Tegemist on väikseima asteroidiga, mida siiani kaardistamiseesmärgiga külastatud.

Selleks ajaks, kui ESA sond asteroidile jõuab, on see juba saavutanud ka teises aspektist ajaloolise tähtsuse: tegemist on esimese objektiga päikesesüsteemis, mille orbiiti inimesed teadlikult muuta kavatsevad. NASA DART-nimeline missioon peaks asteroidiga kokku põrkama aastal 2022: seejärel peaks muutuma pisema asteroidi pöörlemisperiood ja orbiit suurema suhtes.

Loe veel

"Pärast DART-iga kokku põrkamist on vaja koguda suur hulk olulist informatsiooni," ütles Carnelli. Siin tulebki mängu Hera, mis uurib väiksema asteroidi massi, tekkiva kraatri kuju ning "Didykuu" füüsikalisi ja dünaamilisi mõõtmeid ajas.

Hera mõõdab asteroidi füüsikalisi näitajaid

Aluseks planetaarse kaitsesüsteemide arendamisse

Just see ongi Carnelli sõnul alus planetaarsetele kaitsesüsteemidele: me õpime, kuidas meil oleks võimalik vajaduse korral tulevikus Maale suuna võtnud asteroide kõrvale juhtida. Selle projekti raames kogutavad teadmised võivad inimkonnale tulevikus väga olulised olla.

Hera mõõdab tekkiva kraatri mõõtmeid kuni 10 cm täpsusega. See annab aimu, missugused on asteroidi pinna füüsikalised näitajad ning milline on selle koostis. Teadmine on oluline nii inimkonna edasisel kaitsmisel asteroidide eest, kuid võimaldab ka uurida, ehk on asteroidis olulisi maavarasid.

Carnelli sõnul on uurimissondil hulgaliselt töövahendeid - näiteks kasutatakse NASA Dawn-missioonilt tuntud kaamerasüsteemi, mis on võimeline Päikese kaasabil üles pildistama kõik lainepikkused alates nähtavast valgusest kuni lähiinfrapunalaineteni. Lisaks on sondil lidar ja hüperspektraalseks kaugseireks vajalikud vahendid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare