Elu Veenusel? Seletamatud "tumedad klombid" planeedi pilvkattes võivad just sellele viidata

 (36)

Elu Veenusel? Seletamatud "tumedad klombid" planeedi pilvkattes võivad just sellele viidata
Veenus.NASA

Veenust, Maa sõsarplaneeti on üldiselt peetud äärmiselt eluvaenulikuks paigaks. Sealne pinnatemperatuur on nii kõrge, et pehmemad metallidki sulavad, pilvedest sajab väävelhappevihma ja atmosfäärirõhk on ülikõrge. Ent planeedi kohal pilvedes võib siiski elu eksisteerida, arvavad Wisconsini ülikooli teadlased.

Üldiselt keskendutakse meie Päikesesüsteemis elu otsides pigem Marsile ning hiidplaneetide kuudele (Jupiteri satelliit Europa, Saturni Enceladus), Veenust kandidaadiks ei peeta. Pole ka ime, kuna see on üsna põrgulik paik. Nagu öeldud, on õhurõhk planeedi pinnal ränk, Maa omast 90 korda kõrgem ja temperatuur pinnal 465°C.

Teadusajakirjas Astrobiology ilmunud uurimuses öeldakse aga, et tuleviku kosmosemissioonid, mis Veenusele saadetakse, peaksid elu otsinguil uurima madalamat pilvekihti. Seal, umbes 40 km kõrgusel on rõhk ja temperatuur (60°C) suhteliselt talutavad.

Nagu uue uurimuse autorid märgivad, pole see mõte tegelikult uus, vaid selle käis esmakordselt juba kuuekümnendail välja kuulus astrofüüsik Carl Sagan ühes biofüüsik Harold Morowitziga. „Vett, süsihappegaasi ja päikesevalgust – eeltingimusi fotosünteesi toimimiseks – on pilvedes küllaga,“ märkisid nad toona ajakirjas Nature, lisades, et mikroobse elu jaoks on sealsed temperatuurid ja rõhk suhteliselt sobivad.

Seotud lood:

Uued argumendid

Uus Wisconsini teadlaste uurimus lisab aga omalt poolt veel argumente, mis sellise elu kasuks räägivad. Nimelt on Veenuse kohal laiuvas paksus pilvetekis tumedad klombid, mille spektraalsed omadused on seni salapäraseks jäänud. Neid vaadeldi esmakordselt umbes 100 aastat tagasi ja nende koostis on tänaseni selgusetu.

Teleskoopide ja sondide abil saadud vaatlusandmete põhjal on klompides tõenäoliselt palju väävelhappepiisku, aga miski ultraviolettkiirgust neelav sisaldub neis veel ja selle olemust ei osata praegu lahti muukida. Ehkki see võib olla ka mõni muu keemiline ühend, võib klompides leiduda ka mikroobset elu või näiteks fotosünteetilisi pigmente (need on ained, mis seovad taimedes päikeseenergiat, ka klorofüll on selline pigment). Maalt on teada näiteid, kus bakterid suudavad hakkama saada väga happelistes tingimustes, toituda süsihappegaasist ja väljutada väävelhapet.

Loe veel

Arvestades, et Maa atmosfääris leidub bioloogilisi materjale ja seda, et tingimused Veenuse madalamas pilvekihis on suhteliselt mõõdukad, ütleb Wisconsini teadustiim, et on täiesti usutav, et pilvedes võib leiduda ainurakseid organisme või siis mikroobikobaraid. Otsest või kaudset tõendit selle hüpoteesi toeks pole, kuna sääraseid hõljuvaid mikroorganisme pole spektroskoopiliselt süvitsi ja Veenusele mõeldes uuritud. Niisiis võivad tumedad klimbid Veenuse pilvedes sisaldada biomassi osakesi, kuid olla ka lihtsalt mingid keemilised ühendid, mil eluga pistmist pole.

Täpseima vastuse annab sond

Uurimuse juhtautor Dr Sanjay Limaye ütleb, et peagi võib uus seade olukorda värsket valgust heida, kuna NASAl on olemas spetsiaalne ekstreemsete keskkondade simuleerimisseade (GEER), mis on loodud Veenuse pinnatingimuste järeleaimamiseks. Sellele on plaanis varsti lisada kambrike, milles simuleeritakse atmosfääriolusid ja Veenuse pilvedes valitsevaid tingimusi.

Kõige õigem, nagu uurijad osundavad, oleks aga kosmoseaparaat Veenuse pilvedesse kohale saata.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare