Avastus annab tuge oletusele, et elu meile teadaoleval kujul võib olla pärit jäistelt komeetidelt.

Varemgi on oletatud, et komeetidel võib leiduda keerukaid orgaanilisi molekule, mis koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust ja hapnikust (meie bioloogia alustalad). Rosetta on aga esimene sond, mis on tolmuproove võttes reaalselt sellised molekule ka tuvastanud.

Kaks analüüsitud tolmukübet on saanud endale juba ka nimed - Kenneth ja Juliette. Sellenädalases ajakirjas Nature ilmus uuring, mis kirjeldab, kuidas need kinni püüti ja neid sondi pardal asuva spektromeetriga analüüsiti. Leiti, et mõlemad tolmuterad sisaldavad väga suurteks struktuurideks seotud süsinikupõhiseid molekule, mis meenutavad orgaanilist ainet, mida on leitud Maale langenud süsinikkondriitidest. Need on süsinikmeteoriidid, mis moodustavad maale langenud meteoriitidest 4,6 protsenti.

Uuringu kaasautor Hervé Cottin ütles, et süsinik on tolmuterades võtnud märksa keerulisema vormi, kui arvati - nii keerulise, et seda ei osata nimetadagi.