Alates 1988. aastast on avastatud 2098 meie päikesesüsteemist väljaspool asuvat planeeti ja 55 Cancri E (teise nimega lihtsalt Janssen) on neist vast üks kummalisemaid.

See planeet on oma tähele nii lähedal, et aasta pikkuseks on vaid 18 tundi. Teadlased arvavad, et 55 Cancri E sarnaneb meie Kuule ses osas, et ta on kogu aeg ühe küljega oma tähe poole. See tähendab, et ühel planeedi küljel valitseb kogu aeg kuum öö (temperatuur kusagil 1000 plusskraadi kandis Celsiuse järgi) ja teisel, päevapoolsel küljel veelgi kuumem päev voolavate laavajõgedega.

Arvatakse ka, et kui 55 Cancri E oma tähe ümber tiire teeb, jätab ta endast maha tolmuse „saba“, mis tekib tänu kiirgusele ja päikesetuulele.
Atmosfäär on planeedil tõenäoliselt aurustunud, vähemalt päevapoolel. Öisel küljel võib atmosfäär eksisteerida.

Kuna planeet on meile maailmaruumi kontekstis väga lähedal, on teadlased seda päris põhjalikult uurida saanud. Sellest hoolimata on olnud väga palju erinevaid arvamusi, millest planeet täpselt koosneb. Alguses arvati, et see on veega kaetud. Seejärel, et tegu on teemandist tehtud planeediga. Nüüd aga kaldutakse selle teooria poole, et tegu on ikkagi leegitseva laavamaailmaga, kuhu inimestel peale kiire tulesurma ilmselt midagi muud teha poleks.

Eksoplaneetide seas on Maale kõige sarnasem planeet Kepler-438b. See tiirleb ümber punase kääbuse selles kauguses, milles eeldatavasti elu tekkida ja säilida võib. Paraku on Kepler-438b meist väga, väga kaugel. 470 valgusaastat, kui täpne olla. Sinna jõudmine võtaks seni kiireimal inimese ehitatud kosmosesõidukil Heliose sondil (mille kiirus on 252 792 kilomeetrit tunnis) üle kahe miljoni aasta aega.