Eile toimus viimase tosina aasta võimsaim päikesepurse, lähipäevil võib esineda virmalisi

 (10)

Eile toimus viimase tosina aasta võimsaim päikesepurse, lähipäevil võib esineda virmalisi
Keskmise tugevusega päikesepurse üle-eelmisel suvel. NASA

Eile ehk 6. septembril toimus kaks kõrgeima ehk X-klassi päikesepurset, millest teine oli eriti tugev. Päikesepurse (nimetatakse ka päikeseloiteks) on kuuma aine väljapaiskumine Päikesest päikeselaikude kaudu. Need on võimsaimad looduslikud plahvatused, mis Päikesesüsteemis toimuvad - ühe purskega vabanev energia on võrreldav miljardi vesinikupommi plahvatuse omaga.

Nagu fyysika.ee kirjutanud on, inimestele pursked otsest ohtu ei kujuta, kuna need ei läbi Maa atmosfääri. Küll aga võivad need segada GPS-i ja raadioside tööd. Nii juhtus ka eile, kui umbes tunni aja vältel oli kõrgsageduslik raadioside Maa parasjagu Päikese poole suunatud küljel häiritud.

Tugevaim purse aastast 2005

ScienceAlert kirjutab, et esimene purse või loide, mis kategoriseeriti tasemele X2,2, toimus meie aja järgi pisut pärast keskpäeva, teine meie aja järgi natuke pärast kella kolme pärastlõunal. Teise puhul oli tegu X9,3 klassi päikesekiirguse purskega, mis tähendab, et see oli tugevaim registreeritud purse aastast 2005.

Mõlemad pursked olid pärit Päikese aktiivsest piirkonnast nimega AR 2673, millest lähtus paar päeva tagasi ka üks M-klassi (keskmine kategooria) loide.

Loe veel

Seotud lood:

Rekordite kirjas on aga esikohal 2003. aasta päikeseloide suurusjärguga enam kui X28. See lõi kõik mõõteseaded rivist välja.

Öö muutus päevaks

Ajaloo võimsaimat purset või loidet, 1859. aastal olnud nn Carringtoni sündmust, pole võimalik tagantjärgi mõõta. Siis lõi see taeva helendama Kuubast Hawaiini välja, nii, et inimesed arvasid hommiku olevat saabunud juba kell üks öösel. Telegraaf lakkas toimimast kogu Euroopas.

Praegune päikesetsükkel, mis algas aastal 2008, on olnud ebatavaliselt rahulik, märgib ScienceAlert. Päikeseplekid on olnud väga väheaktiivsed. Ent kuigi me liigume hetkel tsükli miinimumi poole - see on periood, mil 11 aasta jooksul Päike eriti väheaktiivne on - võib, nagu näha, Päike meid siiski oma aktiivsusega üllatada.

Et Päikeselt lähtuvate osakeste kokkupuutel Maa magnetosfääriga on tulemuseks virmalised, tasub järgmise paari päeva jooksul öötaevasse vaadata. NOAA ehk USA ookeani ja atmosfäärinähtuste administratsiooni kaardil on ka Eesti soodsas piirkonnas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised