Astronoomid arvasid algul, et tegu on komeediga, ent kui selle sabast meie Päikesesüsteemi äärealadelt pärit komeetidele omast gaasi- ja tolmupilve ei avastatud, järeldati, et tegu on omapärase kujuga asteroidiga.

Oumuamua möödus Päikesest 0,25 aü (astronoomiline ühik, üks aü võrdub Maa ja Päikese vahemaaga) kauguselt ja võttis siis taas kursi Päikesesüsteemist välja. Kui see oleks olnud komeet, oleks Päikesele nii lähedale jõudes eeldatav, et selle jää sublimeerub (muutub tahkest gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta). Seda aga ei täheldatud. Nii liigitatigi see asteroidiks.

Dr. Alan Jackson Toronto Scarborough ülikooli planetaarteaduste keskusest uuris nüüd koos oma kaasautoritega seda, millist tüüpi tähesüsteemist Oumuamua pärit olla võiks. Teadlased analüüsisid, kui efektiivsed on kaksiktähesüsteemid taevakehade välja heitmises ja lisaks vaadati, kui tavapärased kaksiksüsteemid meie galaktikas on.

Phys vahendab, et uurimus ilmus ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society ja selles leitakse, et kivise koostisega taevakehad (nagu Oumuamua) tulevadki märksa suurema tõenäosusega just kaksiktähesüsteemidest. Veel leiti, et neid heidetakse kaksiksüsteemidest välja sarnasel hulgal jäiste objektidega (komeedid).

"On tõeliselt kummaline, et esimene tähtede vahelt saabunud objekt, mida me Päikesesüsteemis kohtame, on asteroid," sõnas Jackson, kelle erialaks on planeetide ja tähesüsteemide moodustumise uurimine. "Komeeti oleks oluliselt kergem märgata ja näiteks Päikesüsteem heidab endast välja palju rohkem komeete kui asteroide."

Kui jõuti järeldusele, et kaksiksüsteemid on üsna agarad kiviseid taevakehi välja heitma ja neid süsteeme eksisteerib piisav arv, leitigi, et selline stsenaarium on kõige tõenäolisem. Veel järeldati, et ilmselt asus selles süsteemis suhteliselt kuum, suure massiga täht, kuna selle lähedal on suurema hulga kiviste objektide olemasolek tõenäolisem. Oumuamua visati meie suunas teele ilmselt millalgi siis, kui selles kaksiktähesüsteemis planeedid moodustuma hakkasid.

Oumuamuad nähti esimest korda Hawaiil Haleakala observatooriumis asuva teleskoobiga 19. oktoobril. Selle raadius on 200 meetrit ja liikumiskiiruseks hinnati 30 kilomeetrit sekundis. Maast möödus see kõige lähemalt umbes 33 miljoni kilomeetri kauguselt. Pärast Päikesest möödumist võttis see suuna meie süsteemist välja.