Üleilmne CGI grupp on kosmose valdkonnas tegutsenud tänaseks juba ligi 40 aastat, selle Eesti üksuses aga viis ja pool aastat ning selle aja jooksul on siinne kosmoseüksuse meeskond kasvanud 15-liikmeliseks. See koosneb peamiselt tarkvaraarendajatest ja –arhitektidest.

„Kuna kosmoseturg Eestis puudub, siis kogu meie toodang läheb ekspordiks – lõviosa moodustab koostöö nendes projektides, mida veavad CGI teised äriüksused –peamiselt Suurbritannia ja Saksamaa, ent ka Soome,“ ütleb CGI Eesti kosmosevaldkonna juht Kaarel Hanson. „Eesti liitumine Euroopa Kosmoseagentuuriga on avanud meile aga suurepärase võimaluse tarnida tarkvara otse lõppkliendile ehk ESA-le.“

CGI Eesti tegeleb satelliitide juhtimistarkvara arendamisega, täpsemalt selle osaga, mis asub maapealses juhtimiskeskuses.
Kuid mitte ainult.

„Viimase aasta jooksul oleme töötanud selle nimel, et ka kaugseire valdkonnas jalg ukse vahele saada,“ räägib Hanson. „Nende ambitsioonide saavutamiseks on meie meeskonnaga ühinenud ka kaugseire ekspert Martin Jüssi.“

Rahvusvaheline IT- ja äriteenuste grupp CGI annab tööd enam kui 65 000 spetsialistile. Eesti harus töötab ligi 200 inimest ja seegi pakub tarkvara- ja IT terviklahendusi, tegeledes lisaks kosmosevaldkonnale ka näiteks geoinfolahenduste, telekommunikatsiooni, energeetika ja kommunaalteenustega, osaledes üha aktiivsemalt erinevates riigihangetes ja avaliku sektori projektides.

Lähteülesanded saab CGI peamiselt kliendilt ehk ESA-lt, aga ESA kandidaatriikide programmi PECS ja IIS programmi saab ise pakkuda huvitavaid ideid või lahendusi, millest ESA võiks kasu saada. Ühele projektile saigi ettevõte rahastuse PECS programmist ja on esitanud ka IIS programmi pakkumise.

Projektide pikkused on väga erinevad. Leidub lühikesi üheaastaseid uurimisprojekte (näiteks ESA kandidaatriikide programmi PECS raames uuris CGI, kuidas standardiseerida missiooni planeerimise süsteemi liideseid) või pikemaid kui viis aastat, mille hulka kuulub Galileo navigatsioonisüsteemi arendus. „Galileo projekti arendus tegelikult kestab ilmselt rohkem kui 20 aastat, aga meie oleme osalenud üle viie aasta,“ täpsustab Hanson.

CGI osaleb ka kahes tudengisatelliidi projektis, nii ESTCube’i kui ka TTÜ/Mektory satelliidiprojektis, toetades mõlemas tudengeid missioonijuhtimistarkvara arendamisel. Kosmosevaldkonnas praegu siinse erasektoriga koostöö puudub, küll aga osaleb ettevõte Tartu Observatooriumiga PRIA-le rohumaade niitmise automaatse tuvastamise süsteemi arendamisel, kasutades Sentinel-1 ja Sentinel-2 satelliitide kaugseire pilte.

Hansoni kinnitusel on Eesti võimekus teadustöös tipptasemel, tuues näiteks Kaupo Voormansiku biomassi erinevuse tuvastamise kaugseire abil. Peale selle leidub ka ettevõtteid, nagu Skeleton Technologies, mis on tuvastanud enda toote väärtuse ka kosmosevaldkonnas.

Lisaks, kosmosesektor ei ole valdavalt enam raketiteadus ja satelliitide tootmine, vaid suur osatähtsus on ka tarkvaral ning kvaliteetse tarkvara arendamises on Eesti ettevõtetel oskusi küll. Nii näeb Hanson siinse kosmosesektori väljavaateid päris headena, kuigi kindlasti tuleb vaeva näha, et võistelda välisettevõtetega, mis on valdkonnas tegutsenud aastakümneid.