Igatahes on Boeing arendustööga nii kaugel, et võib kosmoselaevu kokku panema hakata, selleks avati eelmisel nädalal Floridas Canaverali neemel uuendatud kosmoselaevatehas, hoones, kus kunagi hooldati ja remonditi NASA kosmosesüstikuid.

Kosmosesüstik Discovery hoolduses 2005. aastal.

NASA tellimusel töötatakse praegu mehitatud kosmoselendudeks välja kaht erinevat kosmoselaeva, üks neist on Boeingu ja Bigelow ühine CST-100, teine aga SpaceX-i Dragon. Esimesi lende nendega on oodata aastal 2017. Praegu ameeriklastel omi võimalusi inimesi orbiidile viia teatavasti ei ole.

1986. aastal rajati see orbiteridetöökoda (orbiter processing facilities ehk OPF-3) Kennedy kosmosekeskuses, et teenindada ja kokku panna kasutuses olnud kosmosesüstikuid, vahepeal oli aga (süstikute mahakandmise tõttu) igasugune tegevus angaaris peatatud.

Nüüd Boeingu käsutuses renoveeritud C3PF (Commercial Crew and Cargo Processing Facility) kujutab endast kompleksi, kus on 7300 ruutmeetrit põrandapinda kosmoselaevade kokkupanekuks ja hoolduseks. Järgmisel aastal tähistab Boeing ka oma lennukitööstuse sajandat sünnipäeva.

Praeguse kava järgi valmistatakse seal kolm CST-100 Starlineri meeskonnamoodulit, igaüks mõeldud korduvkasutatavaks kümnel missioonil. Orbiidile viib mooduli Atlas V rakett, tagasi maa peale laskub moodul aga langevarjudega ja õhkpatjadega.

Meeskonnakapsli läbimõõduks on 4,56 meetrit, pisut enam kui kunagistel Apollo-kosmoselaevadel. Mahutab ta kuni seitset astronauti, kusjuures Boeingul on lepingu järgi õigus müüa igale lennule ka üks pilet mõnele jõukamale nn kosmoseturistile.

Praegu lennatakse orbiidile Vene Sojuz TMA-M moodulitega, mille läbimõõduks on 2,72 meetrit ja mis mahutavad korraga kolme inimest.