Boeing 737 tähistab 9. aprillil 2067 oma esmalennu sajandat sünnipäeva. Selleks ajaks on pea kõik seni toodetud enam kui 7500 seda tüüpi lennukit ammu oma lendamised lõpetanud ja lammutuskodadesse viidud. Ent kolm ja pool tuhat tellitud lennukit on veel ehitamata.
Tellimustest ligi pool on versioonidele, mida pole veel olemaski. Eelmisel aastal valmis 415 lennukit Boeing 737. Tootmismahtu on võimalik suurendada ühes kuus hinnanguliselt kuni 42-ni. Isegi kui ühtegi uut tellimust juurde ei tule, on töö Seattle’i lähedal asuvas Rentoni tehases mitmeks aastaks tagatud. Päris kindel on aga see, et 737 uute versioonide valmimisel järgnevatel aastatel võib loota arvukalt uusi tellimusi.
MAX, neljas põlvkond
Augustis 2011 teatas Boeing otsusest luua 737 baasil uus lennukiseeria. MAXi nime all hakati turustama kolme versiooni numbritega 7, 8 ja 9, millel on uued, CFM Leap-1B mootorid. Tegelikult soovis Boeing luua veidi kaugemas tulevikus täiesti uue 150–200kohalise lennukimudeli. Pisut vastumeelne otsus MAXi kasuks oli paratamatu vastusamm eurooplaste Airbusi neo-projektile. Nimelt hakkas Airbus oma A320-seeria lennukitele pakkuma detsembris 2010 uut mootorivalikut (neo – new engine option). Boeing ei saanud rahulikult pealtvaatajaks jääda, kui A320neo tellimuste arv lähenes tuhande piirile vähem kui kolmveerand aastaga.
Sel aastal pannakse paika MAXide lõplik konfiguratsioon, esmalend on kavandatud 2016. aastale ja esimene lennuk peaks tellijale üle antama 2017. aasta viimases kvartalis. Nagu praegu toodetavate 737te puhul, ei paku Boeing ka MAXide jaoks mootorivalikut. Kui põhikonkurendi A320neo tellija peab pead vaevama otsustamaks, kas tuleks võtta CFM-mootorid või Pratt & Whitney omad, siis MAXi tellijal seda muret pole. Nii nagu tootmises olevad 737 lennukid, tulevad ka kõik MAXid General Electricu ja prantslaste Snecma ühisfirma CFM-mootoritega. Leap-seeria mootorid peaksid hinnanguliselt vähendama kütusekulu 13% võrra.
Baby Boeing
737 oli Boeingu kolmas reaktiivreisilennuki mudel. Reaktiiviaega alustas Boeing neljamootorilise, 189kohalise kaugliinilennukiga Boeing 707. Järgmisel mudelil 727 oli kolm mootorit, 100kohalisele 737-le piisas kahest. Mida väiksem oli lennukimudel, seda rohkem Boeing neid tootis. Nii sai alguse reaktiivmootoritega reisilennukite domineerimine õhutranspordis. Oma mõõtmete tõttu anti 737le hüüdnimeks Baby Boeing, kuid see lennuk on leidnud vähest tunnustust.
Esimene versioon 100 asendus tootmises kiiresti ligi kaks meetrit pikema (30,53 m) ja kuni 130 reisijat mahutava versiooniga 200, mida toodeti 1988. aastani. 737 teine põlvkond, mida nüüd tuntakse nime all Classic, algas versiooniga 737-300. Eelnevast versioonist oli 300 veidi pikem ja mahukam (kuni 149 reisijat). Olulisem muutus toimus mootorivalikus, Pratt & Whitney asemel sai 737 jaoks mootorite ainutarnijaks CFM. Kuna CFM56 läbimõõt oli suurem P&W JT-8D omast, tuli lennuki konstruktsioonis teha mõningaid muudatusi. Pikendati esitelikut ja mootorigondel tehti veidi loperguse kujuga, et ta tiiva ja maapinna vahele ära mahuks. Classic-põlvkonda kuuluvad veel kuni 170kohaline 737-400 ja 132kohaline 737-500.
Uue põlvkonna (NG) 737d on Classic-737tega võrreldes suurema tiivaulatusega, ligi veerandi võrra suurema tiivapinnaga ja ka kõrgema sabakiiluga. Mootorid on endiselt tähistusega CFM56, kuid tegemist on uuema CFM56-7 seeriaga. Esimeseks NG-põlvkonna versiooniks oli 737-700, mille projektiga alustati 1993. aastal. Mahutavuse poolest on ta võrreldav Classicu enimmüüdud versiooniga 300.
Vähem kui aastase vahega järgnesid kuni 189 reisijat mahutav 737-800 ning NG pisim esindaja, ühtlasi ka vähimmüüdud versioon 737-600, mille esimeseks ostjaks oli SAS. Lennukompaniid soovisid aga pigem suuremat „Baby Boeingut“. 2001. aastal sai Alaska Airlines esimese tellijana endale Boeing 737 pikima versiooni 900. Selle 42,1 meetrit on võrreldes 737 esmaversiooniga enam kui 13 meetrit pikem. Tootmises asendati nimetatud versioon peagi suuendatud lennukaugust omava versiooniga 900ER, mille maksimaalne reisijakohtade arv on 220.
Väike ei müü
Pole üllatav, et MAXi versiooni ei tehta praeguse põlvkonna väikseimast esindajast 737-600. Kui vaadata toodud tabelit, siis on näha lennukompaniide leiget suhtumist 737 iga põlvkonna väikseima versiooni (100, 500, 600) vastu. Boeing on mõista andnud, et nende tegelik huvi on suuremate kui 200kohaliste lennukite tootmine. Soositud arengusuundade seas on 787 ja 777 uute versioonide loomine. MAXide müük tagab selleks finantsid, Boeing 737-700ga võrreldava mahukusega MAX-7st väiksemate lennukite turust on Boeing loobunud.
Tühjaks see turg ei jää, sest neljast BRIC riigist kolmes – Brasiilias, Venemaal ja Hiinas – on juba töös projektid väiksemate Boeingute ja Airbuside asendajate loomiseks. vaid Indias pole veel alustatud reisilennukite kavandamist. Pealegi saab õige pea lennuvalmis Kanada Bombardieri CS-seeria esimene lennuk CS100. Selle suurem versioon, 130–160kohaline CS300 peaks lähiaastatel asendama meie lõunanaabrite lennukipargis Boeing 737d. Seda hirmu aga pole, et samamoodi käituvad Boeing 737 senised kuldkliendid ehk suured ja edukad odavlennukompaniid. Pigem soovivad nad oma lennukites näha rohkem istekohti. Ryanairi juhi meelest oleks hea mõte ka seisukohtade kasutuselevõtmine. Pole üllatav, kui MAXi seeriast hakatakse eelistama suuremaid ning tulevikus lisandub neile ka MAX-10.
Täielikult välistada ei saa sedagi, et Boeing otsustab mingil juhtkonna koosolekul 737 MAXi ümber nimetada näiteks Boeing 797ks. See on aga väheusutav. Boeingu üldtuntud mudelitähistuses 7X7 on vaba vaid üks keskmine number ja seda hoitakse pigem täiesti uue lennuki jaoks. Lõplikult pole maha maetud mõtet alustada 737 järglase, 200kohalise reisilennuki projektiga umbes 2025. aasta paiku. Kuid kui MAXide müük läheb sama edukalt kui seni, siis nihkub see sihtaeg tublisti edasi. Loodetavasti mitte küll 2067. aastani.
Boeing 737 tellimused ja toodang 2013. aasta juuli seisuga
| Mudel | Tellimusi | Toodetud | Ootel |
| 737-100 | 30 | 30 | |
| 737-200 | 991 | 991 | |
| 737-200C | 104 | 104 | |
| 737-300 | 1113 | 1113 | |
| 737-400 | 486 | 486 | |
| 737-500 | 389 | 389 | |
| 737-600 | 69 | 69 | |
| 737-700 | 1269 | 1094 | 175 |
| 737-700BBJ | 116 | 112 | 4 |
| 737-700C | 17 | 15 | 2 |
| 737-700W | 14 | 14 | |
| 737-800 | 4386 | 2959 | 1427 |
| 737-800A | 53 | 26 | 27 |
| 737-800BBJ | 20 | 19 | 1 |
| 737-900 | 52 | 52 | |
| 737-900BBJ | 7 | 6 | 1 |
| 737-900ER | 530 | 180 | 350 |
| 737-MAX | 1495 | 1495 | |
| 737-T43A | 19 | 19 | |
| KOKKU | 11160 | 7678 | 3482 |
Allikas: www.boeing.com. C on kombiversioon nii reisijate kui kauba vedamiseks. BBJ on salongiversioon (Boeing Business Jet) , T-43 militaarversioon. ER tähendab pikemat lennukaugust (Extended Range). 737-800A on P-8A Poseidon.
