Avastati varajase universumi eredaim kvasar

 (15)
Avastati varajase universumi eredaim kvasar
Foto: NASA/ESA/ Xiaohui Fan /SWNS.COM

Astronoomid avastasid galaktika, mille tuumikus on ülimassiivne must auk ja mis asub üle 12,8 miljardi valgusaasta kaugusel Maast, vaid miljardi aasta kaugusel Suurest Paugust. See kvasar on eredaim omataoline objekt, mis on kauges universumis avastatud.

Värskelt avastatud kvasar nimega UHS J043947.08+163415.7 avastati gravitatsioonilist fokuseerimist kasutades. Selle meetodi puhul suurendatakse kauge objekti valgust lähema objekti gravitatsiooni abil. Antud juhul näib kvasar tänu sellele 50 korda eredam, kui ta muidu paistaks, vahendab Live Science.

Kvasar leiti Sõnni tähtkujust, mis on lähedal Linnutee galaktika tasapinnale. Astronoomid üldiselt ei otsi sellest piirkonnast kvasareid, sest tähtede üleküllus seal pimestab kvasari tuhmi valguse.

Tavaliselt kasutavad astronoomid arvutialgoritme, mis võrdlevad värve, et tuvastada suure punanihkega objekte, millelt pärit valgus on meist eemale liikumise tõttu nihkunud spektri punasematele lainepikkustele. Kui fokuseeriv galaktika oleks olnud vaid magnituudi võrra eredam, oleksid teadlased võinud kvasari täiesti kahe silma vahele jätta. Tõenäoliselt on olemas teisi kvasareid, millest on nii mööda vaadatud.

Spektroskoopilised andmed võimaldasid teadlastel hinnata kvasari keskse ülimassiivse musta augu massi. Nende arvutuste järgi on see umbes 700 miljonit korda suurem kui Päikese oma. See on 150 korda suurem kui Linnutee galaktika keskmes olev must auk. Kuigi värskelt leitud kvasari musta augu mass tähendab, et see on suur varajase universumi kohta, ei ole see suurimate hulgas.

Varajaste kvasarite uurimine annab teadlastele ülevaate universumi noorusest. Kvasaritele annavad jõu mustad augud, nii et need saavad meile näidata, millal ja kuidas esimesed mustad augud moodustusid. Kvasarite intensiivne valgus toimib läbi intergalaktilise ruumi paistva majakana. Kui kvasari valgus liigub Maa suunas, läbib see intergalaktilise gaasi, mis neelab valguse spetsiifilisi lainepikkusi, sõltuvalt gaasi temperatuurist ja koostisest. Astronoomid saavad siis dekodeerida kvasarite valgust, et õppida galaktikate vahelise mateeria kohta, mis on liiga tuhm, et seda otse näha.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare