Jutt pole küll vaid ühest Cerese-mõõtu kääbusplaneedist, mille lagunemine õnnestus teadlaste jaoks nähtavale tuua, vaid meist 570 valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkujus võib jälgida tegelikult terve tähesüsteemi hukku. Kauge eksoplaneedi hukk ei ole küll hetke küsimus, vaid on arvutatud, et täielikult puruneks see alles miljoni aastaga, aga seni on võimalik jälgida planeedi tükk-tüki haaval koostlagunemist. Pildile jäänud taevakeha lagunemist tõestab komeeditaoline saba planeedi järel.

See on vaatepilt, mida ükski meie planeedi teadlane kunagi varem näinud ei ole, seega võib oodata teleskoopide keskendumist edaspidigi sellesse punkti. Avastati uus tähesüsteem (WD 1145+017) aga Kepleri teleskoobi uue, nn K2 missiooni raames. Harvard-Smithsoniani astrofüüsiku Andrew Vanderburgi kirjeldus avastusest ilmus ajakirjas Nature eile.

Tegemist on esimese eksoplaneediga, mis avastatud üldse tiirlemas mõne valge kääbuse ümber, tähest vaid 837 000 kilomeetri kaugusel ja selline lähedus ilmselgelt mõjub planeedile põrmustavalt. Kuna valged kääbused on väga väikesed tähed, siis nende eest mööduvaid planeete avastada on ülimalt raske.

Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks, kirjutab Vikipeedia. Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest.