NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
07.12.2017 10:14
Carnegie teadusinstitutsiooni astronoom avaldas samas lootust, et leid annab teoreetikutele mudelite lihvimiseks täiendava sisendit.

Siin pole midagi lihvida, Suure Paugu teooria tuleb ajaloo prügikasti visata.
    Näita vanemaid (17) Laadin kommentaare...
    07.12.2017 18:31
    Universum moonutab valgust küll, aga hoopis teisel moel, kui füüsikud arvavad. Graviläätse efekti ei tekita mitte ruumi kõverdumine, vaid footonite relativistliku massi gravitatsiooniline vastasmõju tavalise ainega. Pentsikul kombel on tumeaine olemasolu üks tugevamaid argumente seotud graviläätse efektiga. Üks vale teooria toetab teist vale teooriat.
    07.12.2017 19:13
    Laiendaks veelgi ringi ja kujutaks ette, et on olemas ka paraleeluniversum, enam?
    07.12.2017 19:29
    Vanasti oli lihtne. Siis oli Universum (suure algustähega) defineeritud, kui kõik, mis üldse eksisteerib. Seejärel tulid nupumehed välja teooriaga, et kuna puudub põhjus, miks fundamentaalsed füüsikalised konstandid peaks olema just sellised, nagu nad on, siis järelikult peab paralleelselt eksisteerima lõpmatu arv universume kõikvõimalike füüsikaliste konstantide väärtustega, ehk multiversum. Selle kohta on juba selge, et keegi ei suuda seda ei kinnitada, ega ümber lükata.
07.12.2017 10:43
Kui head seletust pole, tuleb esitada halb seletus.
07.12.2017 11:03
Kui see auk on nii ere, siis äkki on tegemist hoopis valge auguga?
07.12.2017 12:53
Suur pauk läks musta auku
    08.12.2017 10:00
    Aga järsku on nii, et igast Mustast August tekib uus Suur Pauk, seega lõputult uusi Universumeid - kusagilt peab ju too Suure Paugu materjal tulema ja miks mitte võtta seda vanadest surevatest Universumitest.
07.12.2017 13:51
"Me oleme praegu veendunud, et must auk on olemas. Objekti ereduse tõttu kujutab see täiendavate vaatluste kontekstis aga piltlikult kullakaevandust," laiendas Bañados.

Miks kannavad astronoomid päikeseprille? Sellepärast, et mustad augud on erakordselt eredad!
07.12.2017 16:05
Muidu selgitust ei saa, kui mõni teadlane musta auku saata ja las ta seal uurib natuke.
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    07.12.2017 18:47
    arvatavasti on ikkagi rohkem universumeid kui meie ainuke, mis omakorda venitab kõik suuremaks ja segasemaks.
    07.12.2017 20:46
    lõpmatust ei saa olla, sest ükskõik kui palju on kõike, siis see saab ikkagi ühel kaugusel otsa. miks siis päikesesüsteem pole lõputu

    Ega tavaline inimene ei suudagi hoomata lõpmatust. Selleks on vaja rikkalikku fantaasiat ja Universumi tunnetuse võimet. Meie maailmas on kõik lõplik. Mis sünnib, see sureb, igal sündmusel on algus ja lõpp ja ega kedagi eriti ei kotigi lõpliku või lõpmatu maailma definitsioon. Elatakse siin ja praegu üks kord ning mingid teised maailmad ei lähe korda.
    07.12.2017 21:33
    Mul on vastupidine probleem. Ma ei suuda Universumi puhul lõplikkust ette kujutada. Ei ruumiliselt, ega ajaliselt (mõlemas suunas).
07.12.2017 18:06
Kõige kirglikumad Suure Paisumise kriitikud on ühtlasi ka kõige suuremad füüsikavõhikud :) Ei maksa solvuda - ma lihtsalt nendin tõsiasja.
Universumi paisumine on vaadeldav fakt. Numbrid ei ole kuskilt laestvõetud. Nähes praegust, saame teada minevikust. Väga palju infot annab reliktkiirguse uurimine - ükskõik millisele poolele vaadata, see on ikka äärmiselt ühtlane. Temperatuurikõikumised on tühised. Kus oli pisut kõrgem temperatuur, sea oli (tume)aine tihedamalt koondunud - nendes kohtades hakkasid moodustuma tähed ja galaktikad. Kärgstruktuuri mõiste peaks ju tuttav olema? Galaktikad paiknevad Universumis filamentidena - võrgustikuna. Võrgu sõlmpunktides on suuremad galaktikaparved.
    Näita vanemaid (7) Laadin kommentaare...
    07.12.2017 22:13
    Teadlast ei peaks huvitama autoriteedid, vaid argumendid.
    07.12.2017 23:23
    Teadlast ei peaks huvitama autoriteedid, vaid argumendid.

    Jutt käibki argumentidest. Lugu on lihtsalt selles, et vastava ala spetsialistid teavad neid suvalistest netikeeniustest paremini.
    Tumeainest veel: https://www.uttv.ee/naita?id=19082
    Tähetorni ring 2014
    Elmo Tempel "Tumedad jõud astronoomias: tumeaine ja tume energia".
    08.12.2017 02:46
    "Nähtava aine kuhjumist takistas Universumi algusaegadel kiirgusrõhk..."

    Ma pole selle argumendiga päris nõus. Kiirgus küll põhjustab rõhku, aga samas on kiirgusel relativistlik mass, mis töötab vastupidises suunas. Sama efekt, nagu Käämbre väidetud kõrge energiatihedusega laserikiire iseeneslik koondumine - erinevate foononite relativistlik mass koondab laserikiire tänu relativistlike massige gravitatsioonilisele tõmbumisele.
07.12.2017 18:43
Alguses oli Universumi ainetihedus väga suur. Paisumise/jahtumise käigus muutus/muutub hõredamaks. Mind paneb väga imestama, miks mõned arvavad, et Universum paisub millegi sisse :)
Kuid artikli teemaks on pigem see, kuidas sai nii noores Universumis juba moodustuda sedavõrd massiivne must auk. Esimesed tähed olid suure massiga ja põlesid kiiresti läbi. Plahvatasid supernoovadena ja paiskasid maailmaruumi oma sees toimunud protsesside tagajärjel moodustunud raskemaid keemilisi elemente. Osad tähed muutusid neutrontähtedeks, osad mustadeks aukudeks. Kuid mitte mingisuguse täheplahvatuse käigus ei saa tekkida miljardite Päikese massidega musta auku. Nende mass saab suureneda küll - ümbritseva aine õgimisega ja teiste mustade aukudega ühinemisega. Kuid need asjad võtavad aega.
Vähemalt 40 aastat tagasi püstitati selline hüpotees, et galaktikate keskmetes olevad mustad augud ei moodustunud tähtede kollapsi tagajärjel. Gravitatsiooni mõjul kogunes gaas tsentrisse - ja muutus mustaks auguks. Sellest hüpoteesist eriti ei räägita. Pisut pikemalt võib lugeda I. Novikovi raamatust "Mustad augud ja universum".
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    07.12.2017 19:45
    Su viga algab juba sellest eeldusest, et Universumi vanus on lõplik. Teine viga tuleb sellest ettekujutusest, et ruum paisub (ükskõik kas millegi sisse või niisama). Kolmas viga ettekujutusest, et ruum on kunagi olnud väiksem, kui lõpmatu suur, lausa singulaarsus. Sellest tuleneb omakorda absurdne ettekujutus, et Universumi aine/energia hulk on lõplik.

    Universumi vanust saab määrata praeguse paisumiskiiruse põhjal. Ja muidugi tähtede ja galaktikate vanuse kaudu. Neid asju on veel, kuid piisab sellestki.
    Mis nipiga sinumeelest saaks Universumis ainet/energiat juurde tekkida? See aine, mis jäi üle algses antiaine ja aineosakeste paaride annihilisatsioonist, paikneb üha hõredamalt.
    07.12.2017 20:20
    Mis nipiga sinumeelest saaks Universumis ainet/energiat juurde tekkida? See aine, mis jäi üle algses antiaine ja aineosakeste paaride annihilisatsioonist, paikneb üha hõredamalt.

    Kui Universum on lõpmatu ja homogeenne, siis peab ka massi ja energiat olema selles lõpmata palju. Kui seda on lõpmata palju, siis pole juurde tekkimisest või ära kadumisest võimalik rääkida.
    07.12.2017 20:26
    Universumi vanust saab määrata praeguse paisumiskiiruse põhjal. Ja muidugi tähtede ja galaktikate vanuse kaudu. Neid asju on veel, kuid piisab sellestki.

    Kui ruum on lõpmatu, siis paisumiskiiruse järgi on Universumi vanus lõpmatu, sest ajas tagasi minnes ja lõpliku paisumiskiiruse järgi ruumi suurust vähendades jääb ruum ikka lõpmata suureks. Lõpmatusest lõplikku suurust maha lahutades on tulemuseks alati lõpmatus, mitte 0 ega singulaarsus. Galaktikate vanuse järgi saab otsustada ainult aine ligikaudse vanuse üle. Tänu fluktuatsioonidele võib see erinevates ruumipunktides olla ka mõnevõrra erinev. Miski ei välista seda, et enne aine moodustumist eksisteeris universum igavesti. Pigem on vastupidine välistatud esimese argumendi alusel.
07.12.2017 18:59
Astronoom on veendunud, et must auk olemas, aga ometigi teab, et mass on 800 miljonit suurem päikesest? Mõnusad fantaseerijad :D
    07.12.2017 19:01
    Tegelt ka. Süüdimatud tüübid. Teavad väga hästi, et keegi ei saa midagi ümber lükata, vaid ainult kahtluse alla seada. Sellisel juhul võivad mustad augud ka eredalt särada, nagu antud artiklis...
    07.12.2017 19:15
    Sellisel juhul võivad mustad augud ka eredalt särada, nagu antud artiklis...

    Loe ometigi artikkel korralikult läbi. Keegi ei väida, et mustad augud säravad. Helendab see aine, mis on musta augu juurdekasvukettas. Osakesed (põhiliselt vesinikgaas) liiguvad seal valguse lähedasel kiirusel. Kui musta augu ümbrus on tühi, siis ei sära seal midagi. Kuid musta augu olemasolu ja massi saab määrata ka kaugemal liikuvate tähtede kiiruste ja orbiitide põhjal.
    07.12.2017 19:22
    Paraku ei tea meie inimkond sellest midagi ja kõik on oletuslik.
07.12.2017 21:04
Mis on Olbers`i paradoks? Miks pole öine taevas valge nagu päeval? Igast taevalaotuse punktist peaks meieni jõudma tähtede valgus. Seda muidugi sel juhul, kui Universum oleks alati eksisteerinud. Teame, et valgusel on oma kindel kiirus, kuid läbimise aeg poleks ju takistus igaviku puhul. Midagi sellist me ei näe. Sest esimesed tähed moodustusid mõnisada miljonit aastat pärast Suure Paugu algust. Paradoksi pole. See on ainult üks näide, kui lihtsalt saab füüsikavõhikute väiteid ümberlükata :) Lugege pikemalt siit:
http://opik.obs.ee/osa5/ptk03/tekst.html
    Näita vanemaid (7) Laadin kommentaare...
    13.12.2017 01:34
    Mingid keeniused siin jauravad lõpmatusest - omamata teemast õrna aimugi :)
    https://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt...
    "Nii aeg kui ruum seonduvad lõpmatuse mõistega. Lõpmatus (sümbol ∞) on omadus, mis seisneb piiramatuses. Lõpmatuks nimetatakse tavaliselt seda, millel pole ruumilist ega ajalist piiri.

    Matemaatikas eristatakse lõpmatuse järke, sest on võimalik näidata, et ühtedel lõpmatutel hulkadel on suurem võimsus kui teistel. Näiteks on reaalarvude hulga elementide arv naturaalarvude hulgaga võrreldes kõrgemat järku lõpmatu.

    Ajalise lõpmatuse puhul saab rääkida kolmest erijuhust:

    Puudub nii algus kui lõpp
    On kestnud igavesti, kuid lõpp on olemas
    On olnud algus, kuid lõppu ei tule

    Ruumilise lõpmatuse puhul saab eristada piiratud ja piiramata lõpmatust. Näiteks kerapind on kahemõõtmeline lõpmatu ruum, sest sellele mahub lõpmatu pikk joon (ühemõõtmeline ruum). Samas on kera piiratud, kuna võtab enda alla vaid lõpliku osa kolmemõõtmelisest ruumist.

    Kui lõpmatuse teema suuremat huvi pakub, tasub külastada veebilehti:..."
    13.12.2017 22:43
    millal lp Laine Gravi ükskord ometi lõpetab tsitaatide väljanoppimise lektüürist ja süveneb ka sisusse? Oma pikka jutuga/VÄLJAKIRJUTISTEGA/ lektüürist te ju kuidagi ei vastanud oma oponendi väidetele seoses ruumi ja lõpmatusega....
    14.12.2017 00:25
    millal lp Laine Gravi ükskord ometi lõpetab tsitaatide väljanoppimise lektüürist ja süveneb ka sisusse? Oma pikka jutuga/VÄLJAKIRJUTISTEGA/ lektüürist te ju kuidagi ei vastanud oma oponendi väidetele seoses ruumi ja lõpmatusega....

    Ma vastasin, kuid sina ei saanud vastusest aru. Aja kulgemine saab toimuda sedasi, et on algus ilma lõputa. Ja ka ruum saab paisuda punktist lõpmatuseni (see on minu seisukoht - kui keegi arvab teisiti, mis seal´s ikka).
    Täpsustuseks veel seda, et ma ei väida Universumi lõputust. Väidan, et see on ääretu.
08.12.2017 00:56
Siin pole midagi lihvida, Suure Paugu teooria tuleb ajaloo prügikasti visata.

Jutt ei käi Suurest Paugust tervikuna. Küsimus on galaktikate keskmetes asuvate mustade aukude moodustumises. See vajab täpsustamist.
Praegune kosmoloogiline mudel kehtib väga hästi. Suur läbimurre oli oli gravilainete tabamine. Teoreetiliselt oli see muidugi ammu teada, kuid kinnitus on ka vajalik. Nii et prügikasti võid sa midagi muud visata :)
08.12.2017 00:58
Klõbistaja viitsib ikka vaielda mingi väitlusklubi nolgiga, kes käib siin asjast endast teadmisi omamata kas siis oma verbaalset pidamatust lihvimas, eneserahuldust saamas, või mõlemat. :D
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    08.12.2017 12:46
    Ehh ;)) Sa oled vist see narr, kes maailmalõpu jama pärast tusaseks muutus? Minu jaoks pole sinu arrogantsus probleem. Sul endal on seda teraapiat vaja, mitte minul. Liiga kõrge enesehinnang piirab arenemisvõimet. Otsi sõber, kes aitab või kola öösiti kahtlastes kohtades, kuni abi ära antakse. Mul omad asjad ajada. Aga kui saad oma vaimse tervisega asjad jonksu, võib ühe õlle kuskil teha küll :)
    08.12.2017 12:58
    Sa vist võtsid seda "peksasaamist" väga sõna-sõnalt. Võta seda rohkem, kui elult peksa saamist, paikapanemist ja reaalsusega kohanemist. Mina olen peksa saanud küll ja veel ning paikaloksunud enesehinnang tagab piisava immuunsuse Dunning-Krugeri efekti vastu. Soovitan kõigile kukekestele.
    08.12.2017 13:18
    Et asi selge oleks: kui sul säilib vajadus füüsilise läheduse järgi, siis ega ma põõsasse poe. Aga arvesta, et väljakutsutav valib relvad-reeglid. Esimene oleks selline, et tee omale mingi fake e-mail ja anna teada - vastus garanteeritud isegi siis, kui pilti kohe ei saada. :)
08.12.2017 02:05
Ma vist ei suutnud Olbers`i paradoksi sisu päris arusaadavalt selgitada. Kaugemad tähed paistavad küll nõrgemini, kuid kaugemal on neid ka rohkem.Teadusajakirjanik oskab ladusamalt selgitada:
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus...
"Pime taevas on parim tõendus, et universum ei ole lõpmatu ega igavene./.../
Kui lükkame Päikese kaks korda kaugemale, väheneb tema näiv heledus neli korda. Ent neli korda väheneb ka pindala, mis Päike taevavõlvil katab, nii et tema pindheledus jääb täpselt samaks. Ükskõik kui kaugele me Päikest ka ei nügiks, tema pindhelendus ei muutu.
Sama lugu on iga tähega. Ja kuna tähti on lõpmata palju, peaks meie pilk varem või hiljem mõneni välja jõudma ning taevas olema vähemalt niisama hele kui Päike. Aga ei ole.
Enam kui 400 aasta jooksul on teadlased paradoksile pakkunud hulga selgitusi. Mõni näide.

1. Universumis on palju tolmu, mis varjab kaugemaid tähti.

2. Tähti on lõplik arv.

3. Tähti on küll lõpmata palju, kuid nende paigutus universumis on ebaühtlane, nii et nad jäävad suuresti üksteise taha varju.

4. Universum paisub, nii et kaugemaid tähti pole punanihke tõttu näha.

5. Universum on nii noor, et kaugemate tähtede valgus pole veel meile silma jõudnudki.

Esimene selgitus ei vasta tõele sel lihtsal põhjusel, et tolm kuumeneks kiirguse mõjul ja hakkas ise samuti kiirgama.

Teise selgituse eeldus võib küll tõele vastata, kuid tähtede arv, olgugi lõplik, on siiski küllalt suur, et taevas heledaks valgustada.

Ka kolmandat selgitust ei saa välistada, ent sel juhul peaks üldiselt mustas taevas siiski olema ka heledaid laike..."
    08.12.2017 02:19
    1. Kui seda argumenti käsitleda koos argumendiga 4, selgitab see väga hästi, miks taustkiirgusel on suhteliselt ühtlane temperatuur.
    2. eitan, varemselgitatud põhjustel
    3. ei oma seisukohta
    4. täiesti toetan, v.a väide, et "paisumise" tulemal muutub lõpmatu suurusega universum lõpliku suuruse võrra suuremaks - ei ole suuremat ja väiksemat lõpmatust, mille üksteisest mahalahutamisel saaks lõpliku suuruse
    5. osaliselt aktsepteerin - kaugemate tähtede valgus pole meile vahemaa tõttu jõudnud, kuid sellel pole seost Universumi vanusega, vaid aine tekkimise ajaga ehk aine vanusega.
08.12.2017 10:57
Kohe kindlasti suutsid teadlasd sellele mustale augule kaalu alla panna ja kaaluda ära. Kuni inimene ei saa aru mis toimub täpselt aatomite sees ei ole inimene võimeline ka arvutama mingit kosmilist massi. Selle tõttu ei saada aru isegi sellisest lihtsast asjast, mis asi on gravitasioon. Mingid gravilained on ainult puhas võltsteadus nagu iga teine tänapäeva teadustest. Varem või hiljem kirjutatakse kogu see võlts ajaloo prügikasti. Praeguse võimekuse juures suudab inimkond ainult seda tõdeda, et ajakirjaniku rõdult alla visates gravitasioon toimib. Isegi kukkumise kiiruse suudame välja arvutada suhteliselt täpselt. Rohkemaks kahjuks pole hetkel olev teadus lihtsalt võimeline.
    09.12.2017 22:45
    Kui suur peab ego olema, et võrdsustada enda teadmiste piiri kogu inimkonna teadmiste piiriga? Kõik need oskamised-mitteoskamised, mis sa siia ilusti üles lugesid, näitavad lihtsalt seda, millest sina aru saad ja millest mitte. Kui sina rohkemaks võimeline pole, siis pole mõtet teisi selles süüdistada.
09.12.2017 14:21
Artiklist:
"Selle mass ületab Päikese oma 800 miljonit korda, kuigi universum tervikuna oli alles lapsekingades./.../
Võrdlusena on Linnutee keskel asuva musta augu mass ligikaudu tuhat korda väiksem."

https://en.wikipedia.org/wiki/Sagittarius...*
"After monitoring stellar orbits around Sagittarius A* for 16 years, Gillessen et al. estimate the object's mass at 4.31 ± 0.38 million solar masses."

Kohe ongi 4,3 miljonit 800-st miljonist ligikaudu 1000 korda väiksem :P
    09.12.2017 16:13
    Meie Galaktika keskel asuva musta augu mass põhjustab sageli mingit segadust. Osad artiklid väidavad kangekaelselt, et see on 1 miljoni Päikese massiga. Kuid see on vananenud info.
    http://forte.delfi.ee/news/kosmos/universumi-van...
    "Teadlased on kindlad, et too signaal pärineb taevakehalt nimetusega Sagittarius A* — see on 44 miljoni kilomeetrise läbimõõduga (mis on vaid veidi väiksem Päikese ja Merkuuri vahelisest väikseimast võimalikust vahemaast) ja nelja miljoni Päikese massiga üüratu must auk."

    https://atlas.postimees.ee/4234497/linnutee-suda...
    "Avastus täidab lünga astronoomide mustade aukude tekke käsituses. Nimelt on juba ammu teada, et suurte galaktikate nagu Linnutee südames asuvad supermassiivsed mustad augud. Meie galaktika puhul on selleks Sagittarius A*, mille mass on ligi 4 miljonit korda suurem kui Päikesel."
    12.12.2017 01:59
    Mind teeb kurvaks ja nõutuks, et Novaator seda viga ei paranda. Või arvatakse, et viga pole? Olgu, ehk polegi Linnutee keskne must auk päris 4 miljoni Päikese massiga, kuid 1 miljonist on see kindlasti suurem :(
    https://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk
    "Olgugi et musta augu sisemus on nähtamatu, saab selle kohalolu järeldada vastastikmõju järgi muu aine ja elektromagnetkiirgusega. Mustale augule langev aine võib moodustada akretsiooniketta, mis hõõrdumise tõttu kuumeneb, nii et tekib kvasar (kvasarid on Universumi heledaimad objektid). Kui musta augu ümber tiirleb tähti, saab nende orbiidi järgi arvutada selle massi ja asukoha. Selliste vaatlustega saab välistada alternatiivid (näiteks neutrontäht). Nõnda on astronoomid tuvastanud arvukalt tähe massiga mustade aukude kandidaate kaksiktähtedes ja teinud kindlaks, et Galaktika tuumas on ülimassiivne must auk, mille mass on umbes 4,3 miljonit Päikese massi..."
11.12.2017 00:28
Miks mõnedel on selline veider ettekujutis, et multiversumi hüpotees läheb kuidagi vastuollu Suure Paugu teooriaga? Multiversumit peavad üsnagi tõenäoliseks päris paljud tõsised füüsikud. Aga seisukoht on ikkagi selline, et ka kõikide teiste universumite moodustumiseks on vajalik oma lokaalne "suur pauk". Tõestada seda hüpoteesi on vist võimatu. Kuid mõtteharjutuseks väga hea teema. Kuskil seal teistes universumites võib domineerida antiaine. Ja mõnes on ainult kiirgus - puuduvad tähed ja planeedid...
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

FORTE TOP

Viimased uudised