Objekti ametlik nimi oli A/2017 U1 ja selle hüüdnimeks sai Oumuamua, mis tähendab havai keeles "esimest sõnumitoojat". Taevakeha trajektoor viitas selle kaugele päritolule.

Kolm teadlast pakuvad nüüd arXivis avaldatud teadustöös üht võimalikku objekti lähtepunkti. Nad usuvad, et see tuli meile suhteliselt lähedal (163-277 valgusaasta kaugusel) asuvast täheparvest. Arvatavasti heideti taevakeha mõnest sealsest planeedisüsteemist välja meie suunda umbes 40 miljonit aastat tagasi.

Animatsioon: orbitsimulator.com

Teadlased jõudsid selle järelduseni pärast Euroopa kosmoseagentuuri Gaia missiooni andmetega tutvumist. See missioon jälgib tervelt miljardi meie galaktikas asuva tähe liikumist. Astronoomidproovisid jälgida kandidaate, mis võinuks olla vastutavad A/2017 U1 liikumise eest.

Senised uuringud on näidanud, et Oumuamua pole komeet, nagu algul arvati, vaid asteroid, kuna taevakehal pole komeedile omast saba ega ka jääd. See tähendab omakorda, et taevakeha pidi moodustuma üsna kaugel oma planetaarsüsteemi keskmes. Planeet, mis asteroidi meie suunas pillutas, pidi massilt jääma super-Maa (meie planeedist paar korda suurem) ja 20-30 korda Maast suurema gaasihiiu vahele.

Veel üks arXivis leiduv teadustöö ütleb, et tähtedevahelis objekte võib Päikesesüsteemi olla tulnud varemgi, aga me pole neid lihtsalt näinud. See peaks saama võimalikuks, kui Tšiilis alustab aastal 2022 tööd Suur Sünoptiline Vaatlusteleskoop (ingl k Large Synoptic Survey Telescope, LSST), kirjutab IFLScience. Tänu sellele peaksime olema võimelised nägema vähemalt üht tähtedevahelisest ruumist saabunud keha aastas.