Aprillitaevas näeb uhket lüriidide tähesadu



Aprillitaevas näeb uhket lüriidide tähesadu
Foto: Shutterstock

Öises kevadtaevas on sel ja järgmisel nädalal võimalik nautida Lüüra tähtkuju järgi nime saanud lüriidide vaatemängu.

Vahemikus 16.-25. aprill näeb põhjapoolkeral taevas lüriidide meteoorivoolu, kõige intensiivsem aeg on tõenäoliselt ööl vastu pühapäeva ehk 22. aprilli öösel.

Tähesaju tippajal võib taevas näha 10 kuni 20 kaunist eredat meteoori tunnis. Muidugi peab vedama, et kevadtaevas liiga pilves ei oleks. Riigi ilmateenistuse andmetel on järgmised neli ööd Eestis vähese või vahelduva pilvisusega, nii et lootust on ka tähistaevast silmata.

Lüüra tähtkuju, mille järgi lüriidid nime on saanud, tõuseb õhtul kirdest ja jõuab kella kolmeks kõrgele idataevasse. Astronoomid on soovitanudki vaadelda lüriide ida poolt. Tähesadu näeb palja silmaga.

Lüriidide sadu on üks vanimaid meteoorisadusid, mida inimesed on jälginud. Selle kohta leiab esimesi mainimisi umbes 2700 aasta tagusest ajast, vahendab IflScience.

Seotud lood:

Harvadel juhtudel on lüriidide sadu nii tugev, et tunnis näeb koguni 100 meteoori. Selliseid taevavaatemänge nähti 1982. aastal USA-s, 1945. aastal Jaapanis ja 1922. aastal Kreekas. Samas võivad lüriidid olla ka üsna muutlikud, nii et liiga pikalt ja tugevalt neid ei näegi.

Kindlas ajavahemikus nähtavaid ja ühisest allikast pärit meteoore nimetatakse meteoorivooluks. Mõne voolu meteoorid paistavad hetkelise sähvatusena, teiste lendavad aeglaselt üle taeva.

Meteoori liikumise kiirus taevas sõltub eeskätt sellest, kui kiiresti liigub meteoorkehade pilv kosmilises ruumis. Ka meteooride värvid võivad olla väga erinevad – kollased, valged, sinakad. Värvgi sõltub meteoori liikumiskiirusest, mida kiirem meteoor, seda sinisem.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare