Päikesetuule tõukel laotuses seilamist võimaldava seadmega varustatud kuubiksatelliit alustab lendu Florida osariigis Canaverali neemel tegutsevast õhujõudude baasist raketi Atlas V “turjalt”.

LightSail koosneb umbes leivapätsi mõõtu CubeSat’ist, mille on projekteerinud California osariigis San Luis Obispos tegutsev ettevõte Stellar Exploration. Neljakandilise elektroonikamooduli ümber ehitatud tõukejõu-süsteem kujutab endast neljakandilist peegelduva polüetüleen-tereftalaadi e nn Mylar-kile tükki, mis kinnitub neljale lahtises asendis nelja meetri pikkusele vardale.

Avatud kilepuri püüab päikesevalguse survet ja tõukab selle toel kosmoseaparaati e päikesepurjekat soovitud suunas. Nn päikesepurjeka nimetus on igati sobiv, kuna valguspurje tööpõhimõte on sisuliselt sama mis purjelaevadel ning isegi kursi muutmiseks kasutatavad manöövrid nagu loovimine, luhvamine ja “taganttuules” purjetamine on samasugused.

Kõige keerulisem toimiva päikesepurje juures on leida konstruktsioon, mis oleks piisavalt kerge, et päikesevalgus seda liigutada saaks, ja samas piisavalt vastupidav, et ilma kokku kukkumata oma kuju säilitada.

Tänavune katselend peaks kava kohaselt vältama neli nädalat ja demonstreerima, et kosmoseaparaadi süsteemid on töökorras ja selle päikesepuri avaneb edukalt.

Küll aga jääb LightSail’i orbiit üsna madalaks, kuna aparaadi lendamist kõrgemale pärsib atmosfääritakistus. Samal põhjusel pole aparaati võimalik viia ka juhitud päikesetuule-retkele, küll aga peaks lennu käigus õnnestuma katsetada kosmoseaparaadi ruumilise paigutuse muutmise süsteemi ja jälgida purje käitumist.

Katse vältel läkitab tehiskaaslane fotoülesvõtteid vastuvõtujaamadesse San Luis Obispos tegutsevas California osariiklikus polütehnilises instituudis ja Atlantas tegutsevas Georgia tehnoloogiainstituudis.

Mittetulundusühingu Planetary Society osutusel leiab LightSail’i teine katselend aset 2016. aastal, mil aparaat võtab ette esimese orbitaallennu päris päikesetuule tõukel. Kava kohaselt paigaldatakse päikesepuri Georgia tehnoloogiainstituudi teadurite konstrueeritud tehiskaaslasele Prox-1, mis lennutatakse 720 km kõrgusele orbiidile SpaceX-i raskeveoraketi Falcon pardal.