Teadlaste sõnul näitab Voyager 1 aparatuur, et sond on jõudnud Päikesest lähtuvast kuuma gaasi pilvest väljapoole ja liigub nüüd tähtedevahelises ruumis, vahendas BBC.
1977. aastal ilmaruumi saadetud Voyager 1 pidi algselt uurima Päikesesüsteemi kaugemaid planeete, kuid jätkas tööd ka pärast neist möödumist ning saadab tänaseni Maale signaale.
Hetkel asub Voyager 1 umbes 19 miljardi kilomeetri kaugusel Maast. Vahemaa on nii suur, et raadiosignaalil kulub Voyager 1 juurest Maale jõudmiseks 17 tundi.
Teadlased loodavad, et Voyager 1 ja paar nädalat hiljem teele saadetud Voyager 2 jätkavad teekonda veel pikalt ning saadavad meile teateid uutest kosmilistest keskkondadest.
Plutooniumi jõul töötav Voyager 1 peaks sidevõimeline olema vähemalt 2025. aastani.
Ka siis kui kõik pardal olevad aparaadid töö lõpetavad, jätkab Voyager 1 teekonda. Kuigi sond ei liigu konkreetselt ühegi tähe suunas, on välja arvutatud, et ligikaudu 40 000 aasta pärast peaks ta mööduma Kaelkirjaku tähtkujus asuvast Gliese 445 nime kandvast tähest umbes 1,6 valgusaasta kauguselt.
