Opportunity on üks kahest hetkel Marsi pinnal töötavast robotist. Teine on Curiosity, mis jõudis Marsile aastal 2012.

Opportunity asus punase planeedi suunas teele juulis 2003 koos "kaksikvenna" kulgur Spiritiga. Kulgurid laskusid jaanuaris 2004 Marsile kolmenädalase vahega - üks ühele ja teine teisele poole planeeti.

25. jaanuar, kui Opportunity planeedile laskus, oli kulguri programmi arvestuses "sol 1" ehk esimene marsipäev. Seda terminit on NASA kasutanud ühe Marsi päikesepäeva sünonüümina ehk nii pika ajaga teeb Marss ühe tiiru ümber oma telje. Vahe meie koduplaneedi päevaga pole väga suur, Marsil on päev ehk sol 40 minutit pikem.

Mõlema kulguri elueaks prognoositi algul vaid 90 soli seepärast, et teadlased ei uskunud, et need oma esimese talve Marsil üle elavad. Marsi talv on Maa omadest kaks korda pikem. Mõlemad kulgurid laskusid planeedi lõunapoolkerale, kus on talviti vähe päikesevalgust ja NASA arvas, et kulgurid pole lihtsalt võimelised piisavalt päikeseenergiat ammutama, et aastaaega üle elada.

Ent nuputati välja viis, kuidas kulgurid pisut põhja poole kallutada, tänu millele suunasid need ka oma päikesepaneelid efektiivsemalt Marsi talvel põhjataevas paistva Päikese suunas. Nii suudeti nende eluiga oluliselt pikendada. Samuti selgus, et päikesepaneelide efektiivsusele aitab kaas Marsil puhuv tuul, mis paneelidelt sinna sattunud liiva minema puhub.

Spirit jäi 1. mail 2009 pärast 7730 meetri läbimist lõpuks siiski liiva sisse kinni ja sealt seda enam liikuma ei saadud. Insenerid pingutasid küll kaheksa kuud, aga enam ei veerenud see kusagile ja teatati, et Spirit jätkab teadustööd seal, kus ta kinni on. 22. märtsil 2010 kaotati kulguriga side lõplikult.

Opportunity on aga jätkuvalt "sõiduvees" ja peagi ootab seda ees kaheksas talv punasel planeedil. See on oma maandumiskohast arvestades läbinud veeredes kokku juba 45 kilomeetrit ja teinud nii mõnegi suure avastuse: näiteks on kulgur leidnud tõendeid, et Marsi pinnal olid kunagi veekogud ning planeedil olid suured põhjaveevarud. Hetkel on Opportunity uurimas üht kitsast madalat kanalit nimega Püsivuse org, mille geoloogilisi tekkeprotsesse Maal välja nuputada püütakse.