NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
06.03.2017 16:38
Ülesande püstitus jääb natuke segaseks, seda põhjusel, et keskendutakse küsimusele kuidas aga aga esmane küsimus peaks olema miks. Nii ei saa ma aru mida annab artiklis kirjeldatud mõnegrammisete satelliitide kupatamine kaugemate tähesüsteemideni, kus nende satelliitidel ei ole muud reaalset "kasulikku" ülesannet, kui sinna kohale jõuda, kusjuures selle kohalejõudmise kindlaks tegemine ei ole väiksem väljakutse kui sinna kiirendamine. Kui on kange tahtmine midagi sinna võõraste tähesüsteemide poole saata, võiks saata piisavalt valgussignaali - on üsna kindel, et jõuab kohale ja seda seniteada moodustest kõige kiiremini.
Võibolla peaks tuleviku võõraste kaugete planeetide ja tähesüsteemide uurimismetoodika disainima just valgusele, et saadad siit teatud sageduse või omadustega signaali ja tagasipeegelduvast signaalist loed välja vajalikku infot. Täpselt nii nagu me praegu kaugete tähesüsteemide ja planeetide kohta infot kogume - suures osas põhineb see sealt kulgeva valgusel, kus valguse "paindumine" nõrgenemine jne annab infot seal toimuva kohta.
Ainuke häda, et ainult valgusega tõepoolest pärdiku või inimese kosmosereiside tegemine on probleemne.
    06.03.2017 20:57
    Võibolla peaks tuleviku võõraste kaugete planeetide ja tähesüsteemide uurimismetoodika disainima just valgusele, et saadad siit teatud sageduse või omadustega signaali ja tagasipeegelduvast signaalist loed välja vajalikku infot.

    See on absurdne muidugi. Mitu footonit eksoplaneetidelt tagasi jõuaks, kui üldse ja kuidas need üksikud footonid üles otsida? Samas on seal kohapeal võtta ülivõimas signaalisaatja, täht. Aga on üks selline sagedus olemas tõesti. Kui sealsed "ufod" teatud sagedusel,näiteks neutraalse vesiniku raadiojoone sagedusel signaalile vastavad, võib seda ka peegelduseks nimetada, mingis mõttes. Miks just see sagedus? Sest iga tehniliselt arenenud tsivilisatsioon suure tõenäosusega peaks uurima taevast just sellel sagedusel kõige pingsemalt, 21 cm.
    Muide, 21x2 = 42, ehk vastus küsimusele Elust, Universumist ja Üldse Kõigest. :P
06.03.2017 17:57
kes peale nasa-s käimis teadis kõike kosmosest, küsige temalt.
06.03.2017 18:03
Kas seda päikesepurje ei annaks Maalt laseriga tagant torkida, saaks ka äkki suurema kiiruse.
06.03.2017 18:17
ühendada lennutatav objekt valguskiirega ning suunata ta sihtpunktile . seniks aga kui seda pole võimalik teha saab rännata astraalkehaga ja kiiremini kui valgus. mis on valguskiirusest kiirem? mõtte kiirus ja seda teadsid juba iidsed tsivilisatsioonid kes elasid planeedil maa mtte 120000a tagasi vaid miljoneid aastaid enne seda kui teadlased oskavad või tahavad teadvustada.
sfinksi ja stonehengei füüsiline erosioon annab alust arvata et need on sadade tuhandete kui mitte miljoni aastaga tekkinud.
mis on selle kohta kombeks öelda nendel kes usuvad nasa kanaleid?
v:vandenõuteooria ;)
06.03.2017 18:19
Väga lihtne.
Jood pudeli viina ära siis istud bmw rooli ja oledgi kohal
06.03.2017 18:31
kuni pole leiutatud aja ja ruumiga manipuleerimist- st. ajarännakud ja ruumikõverdamised- ei jõua inimene mitte kunagi tähtedeni. Mitte kunagi !
06.03.2017 18:58
nägin ükskord telekast dokumentaalfilmi kui ahvid saadeti ja siis nad õppisid seal rääkima ja mingi kosmonaut eksis ära ja lõpuks tuli välja et see oli hoopis Maakera.
06.03.2017 19:12
No ei ole ju veel tehnoloogiat väikese kosmoseaparaadi kiirendamiseks kiiruseni mis võimaldaks mõnesaja aastaga lähimate tähtedeni jõuda. Isegi ainult Forte artikleid lugedes saab see asjatundmatule selgeks. Pigem läheks ehk paarsada tuhat aastat.
06.03.2017 23:12
Kas teadus räägib sellest, et inimesi oleks vaja pikkadel kosmosereisidel päris külmutada? Kas jutt ei käi vaid hüpotermiast? Inimeste eluea (pikenemise) suhtes ei oska sel puhul eriti midagi arvata (puuduvad pikaajalised katsed) - kuid üks on kindel - sedasi saab vähendada kosmoselaeva massi.
Mis on parem - kas elektrooniline päikesepuri - või laseritega antav kiirendus? Ei saa vist võrrelda võrreldamatut - üks sobib väikese massi puhul - teine suurema.
Ja veel - lasereid saab viia Maa atmosfäärist välja. Pole vaja öelda, et need vajavad väga palju energiat - tegelikult saavutavad väiksema võimsusega laserid summas väga tõhusa efekti...
06.03.2017 23:33
TRAPPIST-1 süsteemi (ja Proxima-b ning ka kõikide muude eksoplaneetide) puhul paneb päris imestama see veider jutt, et asume kohe kohvreid pakkima... Ja muidugi järgneb pikk arutelu, et see ikka nii võimatu :) Kuid point pole ju mingis kolimises. Väga põnev on lõpuks teada, kas seal kaugel on elu (või üldse mujal). Kuidas seda siis teada saada? Praegu (lähitulevikus) on reaalne teha seda teleskoopidega - ja väikeste sondidega.
Kas on põhjust arvata, et mõistlikum on otsida väljaspoolt Päikesesüsteemi? Ei tea...
    07.03.2017 13:00
    Maailmas on 7 miljardit inimest, peagi on neid 8 miljardit, seejärel 9-10 jne. miljardit inimest.
    Aastas on 365 päeva, ühe raketi lennutad välja ööpäevas, raketti mahub 10 inimest.
    Seega 7 miljardi inimese äravedamiseks kulub juba praegu:
    159817351,59817 aastat. Ümmarguselt 160 miljonit aastat.
    Head reisimist!
06.03.2017 23:58
Muidugi on kaugem unistus/plaan teha tähtedevahelisi reise (inimesed pardal - olgu nad siis astronaudid, kosmonaudid või taikonaudid). Marsi mehitatud lennud - kas keegi oskab öelda, millal see juhtub?
Jupiteri kuu Europa pakub huvi - ja Saturni Titan ja Enceladus. Saturni kohta saab päris vahvat infot nt siit (mina ei teadnud, et Galileo murdis pead, et mis paganama "kõrvad" sellel Saturnil ometigi on):
http://www.uttv.ee/naita?id=25353
"Tartu tähetorni juhataja Janet Laidla räägib lummavast rõngaga planeedist Saturn, selle põnevamatest kaaslastest ning Saturni uurimise ajaloost. Kuigi Eestis planeetide uurimisega pole tegeletud nii palju kui näiteks tähtede või galaktikate uurimisega, siis kui teemasse natuke süveneda, võime avastada nii mõndagi põnevat..."
    10.03.2017 17:15
    Mul on kahju, et Galileo ei saanudki kunagi teada Saturni rõngast. Ja ega ta nendest "kõrvadest" palju teiste astronoomidega rääkinudki...
    Olen siin mitmeid vihastanud skeptilise suhtumisega Europa teemal.Jah, elu võib olla vägagi vastupidav - kuid kõigepealt peab ta ikkagi tekkima. See ei tundu Jupiteri küljeall päris sobiva kohana. Liiga kõrge gammakiirgus. Jupiteri võimas magnetväli kaitseb Europat ainult alfa- ja beetakiirguse eest. See ei loe, et ookean paikneb paksu jääkihi all... Kuigi - osad füüsikud on teinud ka oletusi, et seal võib olla koguni ainuraktsetest keerulisem elu. Aga kas nad tegelikult mõtlevad seda tõsiselt? Kas pole asi pigem selles, et see võiks kunagi olla meie uus elukoht?
    Ahjaa - Enceladus: https://et.wikipedia.org/wiki/Enceladus
    "2014. aastal teatas NASA Cassinilt saadud andmete põhjal, et Enceladuse lõunapolaaralal 30–40 km paksuse jääkihi all on umbes 10 km[6] sügavune vedela vee ookean. Enceladus on üks tõenäolisemaid kohti Päikesesüsteemis, kus võib leiduda maavälist elu."
    12.03.2017 23:28
    Maavälise elu otsimise suhtes peetakse Titani Enceladusest ja Europast perspektiivikamaks (seda siis Päikesesüsteemi planeetide kuude arvestuses - Marss on teine kategooria). Sellel suurel Saturni kuul on kõik elutekkeks vajalikud tingimused olemas - ainult soojust on vähevõitu. On tihe atmosfäär - on ka mered ja järved (sellest pole midagi, et need sisaldavad etaani ja metaani). Süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, väävel... See elu oleks muidugi väga erinev meile tuntust - aga just see oleks väga põnev.Tänane artikkel Titanist:
    http://www.space.com/36010-saturn-moon-titan-may...
07.03.2017 08:52
Eks sellised utoopilised arutelud on meelega ette söödetud, NASA ja suured teadusprogrammid on ülikallid alad ja vajavad mittevähem utoopilisi summasid, ja NASA puhul on kõik need kunstnike visualiseeritud pildid ja hoolikalt tulevikku viseerivad jutud reisidest uutele planeetidele osa kampaaniast populariseerida kosmoseprojekte ja seeläbi saada rahastust. Tavapärane kosmoseuuringute jutt osakesestest, ja arvutustest on tavainimese jaoks üsna kuiv abrakadabra, mille eest keegi raha ei ole nõus välja käima aga ilusad pildid-jutud vapratest universumiavastavatest kosmoseränduritest on hoopis teine tera :)
Sealjuures rahastamise mõttes lähevad tavainimese kategooriasse ka poliitikud, saadikud, ametnikud, kõik kelle käes on maksumaksja rahakoti rauad.
07.03.2017 11:01
No tuleb vaikselt minema hakata; ega 38 triljonit ei ole 240 km, sõidule kulub ikka mõnevõrra kauem aega.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

FORTE TOP

Viimased uudised