Link kopeeritud!

Sügisene latikapüük Emajõel. III osa



Sügisene latikapüük Emajõel. III osa
Tonkapüük EmajõelErakogu

Ligi 30 aastat tagasi tulin mõttele parandada latikapüügi tulemuslikkust, kasutades tonkal söödakorvi tinaraskuse asemel, kirjutab Valeri Šabanov.

Proovisin erinevaid isetehtud söödakorve, kuid tulemustes erilist vahet sõpradega, kes kasutasid tavalisi tinaraskusi, ma ei täheldanud. Tundus, et ma ei suutnud koguda kala ühte kohta, söödaplatsi loomine ja kala sinna kokkumeelitamine ei õnnestunud.

Sageli võib meie jõgede kaldal ikka veel näha pilti, kus üksteisest kümne meetri kaugusel seisavad jõe ääres harkidel kolm kallist feederit. Sööt nende söödakorvides on aga plastiliinitaoline ega tule korvist välja ka korduval rakenduse ümberviskamisel. Ega ikka ei ole nii, et kui feeder on püügiviisina nii efektiivne, siis kolm feederit on veel kolm korda efektiivsem. Pigem on teie saak kolm korda nigelam. Jändamist ja peavalu saab aga kindlasti kolm korda rohkem olema. Võib ka vedada: päevadel, kui väike kala on passiivne, vesi on puhas ega vea liinidesse rohtu, ka suur kala pole aktiivne ega käivitu sööda peale. Kui käivituks, ei oleks teil lootust kolme feederiga korraga püüda.

UJUKIGA TONKA EHK KRUNDA. Nimetatud püügiriist kujutab endast tavatonka variatsiooni, kus kasutatakse suurt, kanamuna või koguni tennisepalli suurust ujukit. Püügikoha sügavusest veidi kõrgemalt fikseeritakse ujuk liinil. Eesmärgiks on hoida vees minimaalne kogus liini, mis allub kiirele voolule, korjab mööda ujuvat prahti ja vähendab nii rakenduse tundlikkust. Ma ei pea seda peamiselt Emajõele iseloomulikku rakendust parimaks kaldalt püügi meetodiks, kuid ilusaid kalu, mis sel moel saadud, olen näinud küll.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised