Püügisoovitus: Pärnu lahele koha püüdma!
Suviseks kohatrollimiseks Pärnu lahel jagab soovitusi põline pärnakas Indrek Karpin, kalale.ee keskkonnas tuntud kasutajanimega Traalmeister. Indrek on muide kutseline kalur ja enamiku oma ajast veedabki ta nii ameti kui hobi korras Pärnu lahel kala püüdes.
Ilusa suveilmaga on lausa lust paadiga vaikselt mööda lahte loksuda, päikest võtta ja samal ajal ka koha püüda. Kui ainult see kala oma rõhuvas enamikus nii pisike ei oleks... Ent loota on, et lähiaastatel läheb tänu kudeaja püügikeelule ka kala suurus ilusamaks.
Põhimõtteliselt võib koha püüda Pärnu lahel keeluaja lõpust, mis on tänavu 15. juulil, kuni augusti keskpaigani, mil võtt hakkab raugema. Mõni aasta saab ka septembri alguses püüda, küll aga kaugemal: koha hakkab siis väljapoole hoidma.
Koha on kapriisne tuulte suhtes. Paremad püügid on mul olnud siis, kui on olnud pärast tugevat tuult paar päeva rahulik ja vaiksem ilm. Kui on paar päeva kõvasti tuult teinud ja vesi sogane, siis on koha raske landiga tabada. Minu tavalandid ei ole siis tulemusi toonud. Vahel on sogase veega abiks erksavärvilised, neoonvärvides landid. Ka üleni erkpunase landiga olen kala saanud.
Päevasel ajal on enamasti võtt ikkagi loium. Parem on see kindlasti väga vara hommikul. Teine võtuaeg on õhtul, kuid siiski mitte nii hea kui hommikune. Päikesepaiste on soodustav tegur. Just enne tormi, kui hakkab alles tuult tegema, on kohal, ja eriti suurel kalal, vahel eriti hea võtt. Jääb mulje, et ta üritab enne paaripäevast tormi kõhu täis süüa.
Põhilised püügikohad on Papiniidu, Valgeranna ja Reiu all. Ma ise püüan pigem Vana-Pärnu poolel laevateel, kuna see püügirajoon on mulle põhja poolest tuttavam kant. Vahel on aga kala hoopis linna all rohkem, näiteks möödunud suvel ei olnud minu lemmikkohad nii tulemuslikud. Sügise poole lähen päris kaugele lahe suudme poole ja kasutan sügavamale minevaid lante, isegi 8–9 meetrini välja.
Tuule suuna mõju kohta võtule on igal kõval püüdjal oma arvamus. Kindlasti on sel oma mõju, aga ma pole omale seni õiget pilti ette saanud. Endal on kehvem paadiga peal olla, kui puhub trollides küljetuul. Kui ma lähen otse ja Valgeranna poole, siis on see lõunatuul.
Suuremat kala jahtides üritan mängida trollimiskiirusega. Vahel tahab koha kiiremat, vahel aeglasemat käiku: tavaliselt 3–4 km/h, vahel 5–6 km/h, isegi üle kuue. Üritan kammida madalike servi, kus sügavus kukub.
Landivalik võiks olla suhteliselt lai, sest mõnel päeval läheb pikemaks katsetamiseks enne, kui õige üles leiad. Kõik värvid töötavad, iseasi, millal. Enamasti tahab koha vilgast mängu ja kui kiirustega mängid, saad muuta lanti veel apetiitsemaks. Põhilised püügivärvid on ikkagi hõbedased, kuldsed ja rohekad. Mu enda lemmikud on nn suitsukala värvid ja heledamad toonid. Paha pole idee soetada erksaid värve, nagu punane, must (naljakas, aga töötab), valge, neoonkollane.
Landivalik muutub aastast aastasse, kunagi näiteks oli kohustuslik lant Rapala Tail Dancer. Minu karbis on Yo-Zuri, Daiwa, Cotton Cordell, Bomber, Westin, Megabass jt. Ka üks Ameerika landifirma nimega Smithwick on olnud minu lemmik läbi aastate.
Vahel võib suurt kala tabada ka nii, kui leiad sügaviku serval kala üles, jätad paadi seisma ja hakkad hoopis loopima. Suurem kala võib vabalt olla ka pooles vees, eriti vaiksemate ilmadega.
Ja laseme siis väikse kala ilusti tagasi, eks.
Ilmunud ajakirja Kalale! 2015. a juulinumbris.
