Kõlab uskumatult, aga olen autosse pakkinud lisaks neli meest koos varustusega. Sobitamine võtab muidugi ligi pool tundi aega. Olen näinud, et ka universaalkerega Passati pagasnikusse läheb koer ilusti, kui tagaiste maha keerata.

Varem sõitsin „soomekaga“, selle probleemiks oli vähene mahutavus. Üsna tülikas oli puuri, kalastuskasti ja vähe suuremat kalasaaki sinna peale kombineerida. Samuti jäi ka tegevusraadius näiteks Peipsi puhul liiga väikeseks. Ja ega ta mul väga väikeseks ka kokku ei käinud.

Saan vajadusel „koera“ ka üksi autokasti ja kastist maha, ta kaalub u 85 kg. See on ka viimane piir, mida üksi ilma abivahenditeta olen auto peale saanud. Kui panna kaldus lauad kasti najale, siis saaks raskema riistapuuga ka üles sõita.

Kasutan 9 hj mudelit, suurem poleks enam kasti mahtunud. Alati võiks võimsam olla, aga ka sellega saavutab kiiruse üle 25 km/h, mis on täiesti piisav isegi Peipsil ja Pärnu lahel. Üle tunni pole seni ühtegi püügipaika liikunud.

TÖÖKINDLUS ON OK. Üldiselt olen töökindlusega rahul. Vaid üks kord oli probleem, kui „koer“ hooajal esimest korda jääle minnes ei käivitunud. Põhjuseks oli vana bensiin paagis + kondenseerunud vesi. Miinuskraadidega Pärnusse sõidul jäätus midagi karburaatoris ära. Ja ei saanudki käima. Pärast soojas sulas üles ja käivitus ilusti. Nüüd panen talvel viimase paagitäiega ka törtsu konservanti.

Motokoera ainsaks miinuseks on ehk see, et ta ei talu väga suurt kaldenurka. Rüsijääl liikudes peab seda silmas pidama, muidu kipub aparaat välja surema.

Mälu järgi olen „koeraga“ suutnud kõige rohkem ära vedada viis meest. Üks otse koeral, mina esimeses kelgus, siis veel kaks plastkelku järel ja lõpuks „soomekas“.

Loe artiklit täispikkuses siit.