Lendõnge ABC: varustus
Ridva juurde kuuluvad rull ja nöör, mis koosneb tavaliselt mitmest osast. Pooli südamikule keritakse alusnöör (backing), siis kompleksne või kombineeritud lendnöör, siis juhtnöör e koonusnöör (leader) ja putukaga ühendamiseks lips (tippet). Variatsioone on siin meeletult palju ja õnge koostamine suisa loominguline tegevus.
NÖÖR. Alusnöör (punutud nöör) – suure kala väsitamiseks vajaminev lisapikkus ja samaaegselt ka lendnööri kaitse, vältimaks kahjustusi, mida võivad põhjustada poolil olevad avad. Väiksemate klasside ja lühikeste püügidistantside korral võib see olla lühike, et rohkem lendnööri rullile mahuks.
Lendnöör – nööri kõige olulisem osa. Koosmõjus juhtnööri ja lipsuga ning sõltuvalt lendnööri kaalust ja selle jagunemise (nööri kuju) suhtest putuka kaalu ja muude omadustega toimetab see putuka sihtpunktini.
Juhtnöör – veniv punutud või monoliittamiil, mis mõjutab putukat lisainertsiga. Liigituvad ujuvateks, intermedia (vahepealseteks) ja erinevate kiirustega uppuvateks. Orienteeruvad pikkused ulatuvad 0,8 kuni 2,7 meetrini, suuremate klasside puhul (lõhe ja meriforelli jaoks) 3,7 meetrini. Ka neid on saadaval väga palju erinevaid.
Lips – juhtnööri ja putuka ühendamiseks vajaminev tamiili osa, mis mõjutab otseselt putuka mängu. Pikkused on varieeruvad, tavaliselt 0,5 kuni 1,5 meetrit, suuremate klasside puhul enam, kuni isegi 4 m. Kui lips on liialt lühike või ka liialt jäme/jäik, kukub putukas kivi sulpsatusena vette. Kui lips on liialt pikk või peenike, tekivad lipsule sõlmed, sasid ja keerud.
Nöörid jagunevad järgmiselt:
DT – ühtlase jämedusega (klassikaline), nii ujuvad, intermedia kui uppuvad. Meil kasutatakse rohkem ujuvat. Sellel on eelised klassikalisel pinnapüügil ja see tagab sujuvama rullheite soorituse nümfidega ehk uppuvate putukatega.
WF – esiosa raskusega nöör. Esiosa on jämedam kui tagaosa. Jagunevad ujuvateks, intermedia, uppuva tipuga ja eri kiirusega uppuvateks nöörideks. Väga suur valik erinevaid variante. Tagab kergema vaevaga heidetel maksimumkauguse.
Kombineeritud – sisaldab jooksunööri ja heitepead, mis omakorda võib olla komplekteeritav.
RULL. Kuidagi on saanud klassikaks ütlus, et lennuka rull on ainult nööri hoidmiseks. Nii on, kuid kehvem rull võib rikkuda päeva.
Klassikalisteks peetavad rullid on traditsioonilise väljanägemisega ja tehniliselt lihtsamakoelised, kuid mis olulisem – need on kitsamad ja poolidel on peenike südamik. Sellistele poolidele on kindlasti vaja peale kerida alusnöör, et sisemist läbimõõtu suurendada, muidu muutub mahakeritud lendnöör vedruks. Tavaliselt mahutavad sellised rullid paremini DT-nööre. Eks DT on ka ise klassika.
Teiseks liigiks on tänapäevased rullid, mis sisaldavad tipptehnoloogiat. Põhilised erinevused peale tehniliste on jämedam läbimõõt ja ka rull ise on laiem. Sellise rulliga lendnöör vedruks ei muutu. Sellised rullid on mõeldud rohkem WF-nööridele. Kuna WF-nööridel on vaid heite peaosa jämedam ja ülejäänud u 2/3 on peenike nöör, võtab selline nöör poolil vähem ruumi.
Loe artiklit täispikkuses siit.
