Sel korral olid kaasas ka Gunnari poolt korjatud mahlakad ööussid, mis olid mõeldud rasvastele Emajõe latikatele.

Kohe, pea esimesest peatuskohast õnnestuski mul tabada ussiõngele kena "latakas", selline +- kilo!

See ongi viimase aja Emajõel latikate suurusjärk. Samaaegselt oli võtte ka Gunnari tonkale, mis päädis ahvenate poolt konksude puhtaks söömisega. Just ahvenate, kuna ise ka tabasin päris mitu kenas mõõdus tegelast (üks lausa 300 g kanti) nii ussile kui viidikatükile.

Kuna Gunnar majandas kolme tonka ridvaga, et selgeks teha, kas antud püügikohal on võimalik rohkem rõhku panna kohale või latikale, nii ta siis ka õnged söödastas. Näiteks paar ritva kalatükiga ja ühe ööusiga või vastupidi. Minul oli kasutuses ka kolm ritva, aga kõik olid erineva söödaga. Vastavalt siis ööussiga ja kalatükiga ning samaaegselt pildusin kummilutte, et kedagi aktiivsemat tegelast õngele saada. Ja oih imet! Peale uue kohale ankurdamist said õnged vette visatud ja üsna varsti oli Gunnaril öökale korralik võtt, mis tõi resultaadi latik-kala näol.

Loe, kuidas Ixa tabas kena ligi 2 kg koha siit.