Link kopeeritud!

Eesti kalastajate selts: ohtralt maksumaksja raha kulub Jõelähtme Vallavalitsuse tegevuse tõttu

 (2)

Eesti kalastajate selts: ohtralt maksumaksja raha kulub Jõelähtme Vallavalitsuse tegevuse tõttu
Euroopa Komisjon

Oma praeguse käitumisega ohustab Jõelähtme Vallavalitsus seega riigi tasandil võetud kohustusi EL ees ning selle tõttu kaasneb ohtralt seletamist Euroopa komisjonile, mille käigus kulub kindlasti märkimisväärne kogus maksumaksja raha. Esiteks EL komisjonile põhjendamaks, miks eelistatakse ärlist huvi unikaalsele looduskooslusele ning teiseks võimalikest kaasnevatest sanktsioonidest Eesti riigile NATURA 2000 võrgustikku kuuluva Jägala jõe kaitseala eesmärkide täitmata jätmise eest.

Eesti Kalastajate Seltsi hinnangul muudavad praegused Jõelähtme Vallavalitsuse otsused võimatuks jõe avamise lõheliste kudemisalaks ja põlistatakse jõe tööstuslik kasutamine ning sellega kaasnevad kulutused ning võimalikud trahvid makstakse riigi poolt kinni maksumaksja rahast.

Eelmise aasta lõpus ostis OÜ Wooluvabrik Linnamäe elektrijaama hoonestusõiguse. Hoonestusõiguse ostuhetkel oli avalikult teada, et Jägala jõgi kuulub väärtusliku kudealana NATURA2000 võrgustikku ning seal tuleb tagada looduskaitselised eesmärgid ning tagada siirdekalade vaba läbipääs kudealdele ning elektritootmiseks vajalik vee erikasutusluba lõpeb 2017 aasta lõpuga.

Hetkel on värskelt asutatud OÜ Wooluvabrik aga jätkanud elektritootmist nimetatud paisul ning nende tegevusest ei paista ka arvestamist keskkonnakaitseliste oluliste vajadustega, nimelt on esitanud kohtule esialgse õiguskaitsega seotud taotlus, oma äritegevuse jätkamiseks loodukaitsealal.

Loe veel

Linnamäe elektrijaam on küll maastikul põnev vaatamisväärsus, kuid paljud peavad seda ekslikult ka muinsuskaitse objektiks. Tegelikult on kaitse all vaid Linnamäe elektrijaama tammi betoonkeha ning muinsuskaitse alla ei kuulu paisjärv ega elektrijaama hooned.
Jõelähtme VV toetub oma Linnamäe paisutust pooldavates väljaütlemistes viimasel ajal ka Nahkhiirte elukeskkonda käsitlevale uuringule, mis aga ei fokusseeru üldse Linnamäele, vaid 1 km ülesvoolu jäävale Koeralooga silla ja Lundi paisu ning Jõelähtme jõe suudmealadele ning 700m allavoolu jäävale tiigile. Murega võib aga uuringule toetudes tõdeda, et uuringu fookuspunktideks olnud koeralooga silla ja Jõelähtme jõe suudmealal on vallavalitsuse heakskiidul maha võetud hulgaliselt nahkhiirte toitumiseks vajalikku metsa jõe kaldalt ning käivitatud ulatuslik kinnisvara arendus.

Kohalikel elanikel aga ei maksa karta ka Jõelähtme Vallavalitsuse poolt varasemalt lendu lastud hirmutustaktikat, et allalastud paisjärve alt jääks alles ainult mudaauk. Analoogse protsessi käigus Kotka paisul, tekkis rohelus silmnähtava kiirusega vaid loetud nädalate jooksul ning hetkel on seal võimalus nautida maalilist vaadet voolavale jõele.

Eesti Kalastajate Selts ei mõista Jõelähtme Vallavalitsuse eelistusi toetada kitsa ringi ärilisi huve ning mitte arvestada laiema kogukonna võimalusi Põhja-Eesti 4 olulisema lõhede hulka kuuluva kudejõe avamisega seotud võimalustest. Näiteks täna hääbuva rannakalanduse jaoks oleks võimalik PRIA toetuste asemel lüüa õitsele Jägala jõe potensiaalsete lõhevarude arvelt. Nimelt on antud jõe tootmisvõimsus sama, mis on täna kogu Soome lahele kehtestatud püügikvoot. Lisaks rannakaladusele tekiks eeldatavasti ka kohalikke töökohti, mis seotud turismi, toitlustuse ja majutusega.

Jõelähtme VV toetub oma hiljutistes paisutust pooldavates väljaütlemistes häälekalt ka Nahkhiirte elukeskkonda käsitlevale uuringule, mis sisaldab esiteks faktivigu ning teiseks ei ole koostatud üldse Linnamäe paisjärve ega elektrijaama fookusega.

Jõelähtme Vallvalitsus on oma kodulehel ( http://joelahtme.kovtp.ee/et/uudised-ja teated/-/asset_publisher/5o8VvVk4Pd0R/content/id/18170017?redirect=http%3A%2F%2Fjoelahtme.kovtp.ee ) ning läbi ERR uudiste toimetuse ( https://www.err.ee/651952/joelahtme-vald-linnamae-elektrijaama-ei-tohi-lohkuda-nahkhiirte-parast ) andnud teada, et toetudes iseenda poolt tellitud ning FIE Lauri Lutsari koostatud uuringule, on vajalik säilitada Linnamäe pais kui unikaalne nahkhiirte elu ja toitumispaik. Samas ei mainita kõnealuses uuringus kordagi Linnamäe hüdroelektrijaama ega mitte ka Linnamäe paisjärve, seega on Jõelähtme VV ning Wooluvabrik OÜ poolt loodud seos meelevaldne ning tahtlikult eksitav.

http://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/4197927/J%C3%A4gala_nh.pdf/6021eb68-0c27-4cc6-a2c1-4eee906efe62?version=1.0

Jõelähtme Vallavalitsuse poolt viidatud uuring keskendub Koeralooga silla ja Jõelähtme suudmealale, mis on üle 1km kaugusel Linnamäe paisu algusest. Sama uuringu teine fookusala keskendub Jägala jõe alamjooksule, mis on üle 700m allpool Linnamäe hüdroelektrijaamast. Kumbki uuringu fookuses olev ala ei ole seotud otseselt Linnamäe hüdroelektrijaamaga ning Linnamäe paisjärvega või veeseisuga paisjärves.

Uuringus on lk 6 viidatud olulistele nahkhiirte lennu ja toitumisaladele Lundi paisul ja Jõesuu külas, mis ei ole mingil moel seotud Wooluvabrik OÜ äritegevuseks olulise Linnamäe paisjärve olemasolu või kadumisega. Uuringu objektiks olnud Lundi pais ei asu isegi mitte samal jõel Linnamäe paisuga ning linnulennult on Linnamäe paisu alguse ja Lundi paisu vahe üle 1 km. Samuti uuringu objektiks olnud Jõesuu külas asuv väike tiik, mis asub üle 700m kaugusel allavoolu Linnamäe hüdroelektrijaamast, ei ole ühenduses Jägala jõega ega sõltu tema olemasolust ega veeseisust.

Loodame omalt poolt, et vastu tulles Jõelähtme VV soovile, tagada nahkhiirtele soodne elukeskkond, lõpetab Jägala Energy valgusreostuse tekitamise uurimisaluseks olnud objektil ehk ülemises elektrijaamas Jägala joa ja Linnamäe paisu vahelisel alal. Nimelt viidatakse uuringus, et Jägala Energy valgusreostus mõjub häirivalt nahkhiirte lennutrajektoorides naastes oma pesitsuspaikadele Jägala Energy turbiinihoonesse.

Toetudes kõnealuse uuringu kokkuvõttele, mis peab oluliseks säilitada muutumatuna pika aja jooksul väljakujunenud veekogude süsteem koos kallastel olevate puistute ja põõsastikega. Looduskaitseseaduse ja loodusdirektiivi (Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) järgi ei tohi nahkhiiri tahtlikult häirida, kahjustada ega tappa; samuti on keelatud hävitada või kahjustada nahkhiirte poegimiskolooniate varjepaiku. Seoses eeltooduga on tänase aktiivse arendustegevusega ohus Koeralooga sillast allavoolu asuv toitumispaik looduskaitsealustele veelendlastele. Palume tungivalt Jõelähtme VV-l peatada praegune aktiivne ning ulatuslik arendustegevus Koeralooga sillast allavoolu. Uuring viitab, et nahkhiirtel on peamiselt puudu pesitsuspaikadest, mitte toitumisaladest ning eelöeldut aluseks võttes tuleks kindlasti säilitada praegused nahkhiirte pesitsuspaikadeks olevad pooleldi lagunenud ja mahajäetud hooned ning neid mitte renoveerida. Lisaks tuleks ka uuringus viidatud eriti soodsale pesitsuspaigale Jägala energy turbiinihoones säilitada nahkhiirte ligipääs ning hoolitseda, et hetkel nahkhiirtele avatud tootmishoones ei alustataks renoveerimistöödega.

Eesti Kalastajate Selts ei mõista Jõelähtme Vallavalitsuse looduskaitselist kallutatust ja kõrgendatud huvi nahkhiirte vastu, samal ajal vältides igal võimalusel fakti, et nende territooriumil asub üks Põhja-Eesti potentsiaalsemaid lõhejõgesid, seda enam, et Eestis on lõhele sobivaid kudejõgesid ainult kümme. Ometi on Jägala jõgi hoiuala ning kuulub lõheliste väärtusliku kudepaigana ka NATURA2000 võrgustikku ja ainukesteks takistuseks sel teel on täna Linnamäe pais ja keskkonnast mitte hooliv üpris kitsa ringkonna äriline huvi, keda vallavalitsus oma väljaütlemistes tuliselt pooldab ja toetab. Nahkhiirte elupaikade säilitamine ja lõhedele kudevõimaluste avamine saaks toimida ideaalses harmoonias, kui selleks vaid tahtmist oleks. Jägala jõe taasavamisel kudealana oleks otsene mõju palju suurem, kui vaid Jõelähtme valla elanikud, nimelt mõjuks see positiivselt kogu Soome lahe lõhede arvukusele. Jägala jõel on potensiaal toota sama kogus lõhet, mis on kogu Soome lahe tänane püügikvoot. Seega oleks jõe kudealana taasavamise taga ka palju laialdasem kogukonna huvi, kui täna fookusesse tõstetud paar ärimeest, kelle sotsiaalseid vajadusi keskkonna arvelt edendatakse. Toogem näiteks kasvõi täna hääbuva rannakalanduse, kes täna tarbivad erinevate ametkondade toetusrahasid aga suudaks siirdekalade arvukuse kasvu korral ideaalis toimida iseseisva ja kasumlikuna. Rääkimata arvukatest harrastajatest, kes riigikassat täidavad oma kalastusõigusest laekuvate tasudega. Lisaks veel turismist ja kaubanduse elavnemisest tekkivad töökohad ja tulu. See tähendab, et maapiirkondades tegutsevate väike-ettevõtetega, kelle hulka kuuluvad ka rannakalurid, ei pea tegelema tulevikus probleemide leevendamisega, vaid probleemid saaks lahendada rohujuure tasandil – kudealade kättesaadavus võrdub rohkem kala Läänemeres ning rohkem lokaalseid töökohti.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on ka küsitav, kelle huvides või miks Jõelähtme VV üldse tellis kõnealuse uuringu ning kas tehti seda maksumaksja raha eest. Samas ei lähtu aga VV ise oma tegevustes ei uuringu soovitustest ega ka kokkuvõttest.

EKS-i blogi on leitav siit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised