Paldiski maantee ise oli toona poole kitsam. Linnast välja siirduva sõidurea kohal Sõle tänava hipodroomi-poolsel ristil asus paekivist hoones kartongivabrik, mida rahvasuus tordikarbivabrikuks kutsuti. See töötas veel nõukogude ajalgi.

Pärast sõda peeti plaani püstitada Sõle ja Paldiski maantee nurgale praeguse bensiinijaama ja paneelmajade kohale suur kultuurikeskus. See plaan jäi aga paberile.

1953. aastal rajati Sitsi tänavast Kopli tänavani admiral Stepan Makarovi tänav koos uhke stalinistliku hoonestusega.

Toona Pelgulinnas Söödi tänavas elanud Tõnu Vennikas on meenutanud oma lapsepõlve: Sõle tänava alguses kuni Kolde puiesteeni laius siis suur stiihiline prügimägi, hõlmates ka tänase sünnitusmaja ala kuni metsani. Pelgulinna gümnaasiumi kohal asusid aga vanad saviaugud, kust oli saanud toorainet sealne telliskivivabrik. Saviaukudes sai ujumas käia. Prügimäelt leidsime aga poistega igasugu kraami - sulepeadest jalgratasteni. Muide, minu lapsepõlves avanes veel Söödi tänavalt otsevaade Rocca al Marele.

Kadunud linnamaastik. Vaade hipodroomi poolt üle tänase Sõle tänava Pelgulinnale 1947. aastal. Vasakul Peeteli kirik.

Sõle ja Makarovi tänav ühendati 1968. aastal ning nimetati Karl Marxi puiesteeks. 1990. aastast kannab see lai tänav taas Sõle nime. Tänava hoonestus on pärit suures osas aastatest 1950-1980. 1961. aastal avati tänava ääres 46. keskkooli, tänase Pelgulinna gümnaasium hoone, 1971. aastal sünnitusmaja. Uusima ehitisena avati oktoobris Sõle tänava ääres uksed Pelgulinna spordihoone.

2,8 kilomeetrit pikk tänav läbib Pelgulinna, Pelguranna ja Sitsi asumit., lõppedes Kopli asumi piiril.

Järgmisel korral räägime Kreenholmist – Eesti kunagisest suurimast vabrikust, kus toimus 145 aasta eest esimene streik Vene impeeriumis.

Kuuekümnendate Pelgulinna fotosid saab aga lisaks vaadata veel sellest loost.