Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: sada aastat tagasi pistsid mässajad iidsele Toompea lossile tule otsa

 (5)

Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: sada aastat tagasi pistsid mässajad iidsele Toompea lossile tule otsa
Vangla põleb. Oskar Raunam. 1957. Tallinna linnamuuseum

Keskajal jagunes Toompea kaheks, Suureks ja Väikeseks linnuseks. Neist viimase alal asuvates hoonetes tegutseb täna meie parlament. Riigikogu hoone kohal seisnud vana ordulossi põlemisest möödus aga üleeile sada aastat.

Toompea Väikese linnuse rajas Mõõgavendade ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238. aastast ehitasid taanlased kindluse kaitseehitisi edasi. See oli läbi eeskaitseala (cingele) ühenduses kagunurgas asunud Toompea Suure-ordukindlusega (castrum maius), mis jagas lavasaare kolme ossa. Jüriöö sündmuste tagajärjel 14. sajandi keskel läks kindluslinnuste haldus tagasi Saksa ordule.

Aed kubermanguvalitsuse hoone ees Toompeal enne Nevski katedraali ehituse algust 1894. aastal.
Seotud lood:

Ordu rekonstrueeris selle 1350.–1360. aastatel trapetsikujulise põhiplaaniga keskse konvendihoonega kindluseks. Kindluse ida- ja lõunakülg kindlustati parhammüüriga ning ida- ja põhjakülg ka umbes 15 meetri laiuse paesse raiutud vallikraaviga. Ettekujutuse võib saada osaliselt säilinud Kuressaare piiskopilinnuse järgi. Konvendihoone kagunurgal kõrgus Püssirohutorn, kindluse välisnurkades seisid Stür den Kerli, Pilstickeri, Landskrone ja Pikk Hermanni (1371) kaitsetorn. Kindlust kaitses vallivärav ja Roosikrantsi suurtükitorn.

Massiivset Väikest kindlust täiendas Toompea eeslinnus, mida ümbritses nurgatornidega välismüür. Müür kulges ringmüüriga paralleelselt, käändus seejärel põhja poole ning jätkus maapinna reljeefi järgides kuni Lühikese jala väravani. Seal sulgus eeslinnus ristmüüriga, milles paiknes linnuse üks välisväravaid.

Loe veel

1580. aastatel ehitati Pika Hermanni kõrvale Rootsi kuningavõimu kohaliku keskusena renessanss-stiilis Riigisaalihoone.

18. sajandi teisel poolel lõppes Toompea ordukindluse kui kindlusehitise areng, lammutati Väikese kindluse idapoolne müür, tasandati kaitsekraav ja ehitati 18. sajandi lõpul ehitusmeister Johann Schulzi juhtimisel hilisbarokne Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone. Kindluse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud.

Aastail 1894-1900 kerkis lossi ees asunud aeda Nevski katedraal.

Vaade Toompeale pärast konvendihoone põlengut 1917. aastal.
Toompea vangla pärast põlemist 2. märtsil (uue kalendri järgi 15. märtsil) 1917. Tallinna linnamuuseum


Konvendihoones tegutses aga toona kubermanguvangla. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni käigus tungisid mässavad punamadrused ja töölised märtsi alguses Toompea lossi, lasid vangid vabaks ja pannid vanale kovendihoonele tule otsa. Tulekahju üleelanud keskaegsed müürid lammutati mõned aastad hiljem ja 1920–1922. aastatel rajati nende kohale maailma ainuke ekspressionistlikus stiilis parlamendihoone. Riigikogu hoone projekteerisid Herbert Johanson ja Eugen Habermann. Samuti rajati toona kortermaja kindluse loodeküljele endiste tallide asemele. Sidet keskaegse linnusega rõhutavad täna Riigikogu hoones seina müüritud 16. sajandi algusest pärinevad aknaniši palendikivid. Need kujutavad paradiisliku elupuu motiivina seemne- ja viljarikast ohakat ning viinamarju.

Lõunapoolne ringmüür ja lossi lõunatiib ehitati 1930. aastate teisel poolel ümber esindustraditsionalistlikuks riigi haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone jäänused ning sinnagi ehitati haldushoone. Ka kortermaja kindluse loodeküljel ehitati ümber, samuti ehitati hooneid seni vabade müürilõikude külge.

Keskaegsest kindlusest on säilinud tänapäevani lääneküljel esindustorn Pikk Hermann - edelanurgal, ja Pilstickeri torn loodenurgal ning hoonetega ümbritsetud Landkrone torn kirdenurgal.

Järgmisel korral räägime Tartu Raadi mõisa ajaloost.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised