Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Pärnu Suursilla sünni, hävingu ja taastuleku lugu

 (12)

Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Pärnu Suursilla sünni, hävingu ja taastuleku lugu
Õhitud Pärnu Suursild 1944. aasta sügisel.

Praegu Pärnu kesklinnas kaht jõekallast ühendava Vanasilla (ka Kesklinna silla) kohal asus 1803. aastal ehitatud Nahksild − lahtikäiv puitsild, mis ulpis jõepinnal. Enne selle ehitust ületati jõge parvede ja paatidega.

1903. aasta kevadel, kui jää oli ära viinud senise Nahksilla ja ühendus Pärnu jõe kahe kalda vahel katkes kaheks nädalaks, võttis Pärnu linnavalitsus plaani püsisilla ehitamise.

1906. aasta suveks koostas Saksa insener Jakob Simon terassilla projekti. Loodi silla ehitusfond ja hakati raha koguma. Mitmesugused uurimis- ja eeltööd kestsid I maailmasõjani.

Pärnu nahksild 20. sajandi alguses.

1925. aastal tuldi silla idee juurde tagasi. Tänu Pärnu linnapea Oskar Kase pingutustele õnnestus Pärnu Suursilla ehitus lülitada teedeministeeriumi maanteede talituse suurte sildade ehituskavasse. 1934. aastal võeti kõnealune ehituskava lõpuks vastu. Selles oli planeeritud 12 maanteesilla ja Pärnu linna silla ehitus. Samal aastal toimunud konkursi sõelale jäi kaks sillaehitusfirmat: OY Cyklop Soomest ja Höjgaard & Schultz Taanist. Nii Siimu kui ka Suursilla ehituse konkursi võitsid taanlased. Höjgaard & Schultz pakkus Pärnu silla ehitamiseks välja kaks varianti: terastaladel ja raudbetoonist. 1935. aastal otsustati raudbetooni kasuks, sest see oli kohalik ehitusmaterjal.

Suursilla ehitus 1937. aastal. Vana Nahksild on veel alles.
Seotud lood:

1936. aastal algasid Suursilla ehitustööd. 6. novembril 1938 avas president Konstantin Päts Suursilla kui Eesti Vabariigi kingituse iseseisva Eesti sünnilinnale Pärnule sõltumatuse 20. aastapäeva puhul.

Loe veel

Suursilla pikkus kaldasammaste vahel oli 210 meetrit ja kogupikkus koos pealesõitudega 255 meetrit. Silla põhiline kandekonstruktsioon koosnes neljast raudbetoonist kaarkandjast. Sõidutee laius oli kuus ja väljaspool kaari asetseva jalgtee laius kaks meetrit. Silla keskmine ava käis lahti ja selle kandekonstruktsioon oli terasest. Elektrimootoritega avati silla klapid 1–1,5 minutiga, käsitsi kulus umbes veerand tundi.

Pärnu Suursilla avamine 1938. aastal.

Suursilla õhkis taganev Saksa armee 1944. aasta 23. septembri hommikul vahetult enne Punaarmee linna tungimist. Aastatel 1944−1956 oli liiklus üle jõe korraldatud üle kõrge puitsilla, mis asus praegusest sillast natuke mere pool. 1956. aastal avati liikluseks Suursilla varemetele kerkinud stalinistlike dekoorielementidega uus sild, nüüdne Vanasild.

Üle Sauga jõe viiv Siimu kaarsild avati jaanuaris 1937. Seda tabas Suursillaga sama saatust: sild õhiti 1944. aasta septembris. Seejärel ehitati Sauga jõele umbes Emajõe tänava joonele taas ujuvsild, mis oli käigus 1958. aastani, kui valmis nõukogudeaegne Siimu sild. Mõne arvates on see nägusaim sild tänapäevases Pärnus.

Papiniidu ehk Uut silda hakati ehitama aga 23. jaanuaril 1973, kui ehitajad lõid Papiniidu tänava poolsesse kaldasse esimese sillavaia. Sild võeti vastu 30. detsembril 1976, ilma et sillakatte viimistlusega oleks lõpuni jõutud. Papiniidu silla remonti hakati ootama juba selle elu teisel aastakümnel, samal ajal kui 1956. aastal valminud Vanasillale tehti kapitaalremont alles 1995. aastal, nelikümmend aastat pärast valmimist. 2013. aastaks sai ka Papiniidu sild lõpuks põhjaliku kapitaalremondi läbitud.
Järgmisel korral räägime Narva hävinud Jaani kiriku ajaloost.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised