Varaseimad teated ajaloolise Viru-Nigula kihelkonna Pada mõisast (saksa keeles Paddas) pärinevad enam kui pooletuhande aasta tagant - 1505. aastast. Mõis kuulus Löwenwoldede suguvõsale. 1620. aastal said Pada mõisa omanikuks aga Bellingshausenid.

18. sajandi lõpul kuulus mõis toonasele Vene saadikule Poolas Otto von Stackelbergile, kes lasi mõisa püstitada Eesti tolle aja ühe luksuslikuma peahoone.

1782. aastal valminud suurejooneline kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone püstitati Peterburist pärit prantsuse arhitekti Jean Baptiste Vallin de la Mothe'i projekti järgi. Hoone kolmekorruselisel keskrisaliidil oli lame kolmnurkfrontoon.

Pada oli üks Eesti suuremaid mõisaid, millele kuulus 10 000 dessatiini maad. Mõisniku suurim varandus olid metsad, millega ta kauples. Pada mõisa omanikest on ajalukku läinud Peter Zoege von Manteuffel, kes korraldas 19. sajandi esimeses pooles oma mõisa maadel mõisateenija kaasabil Venemaa esimese lennukatsetuse.

1843. aastal päris mõisa Peter Zoege von Manteuffeli tütar Louise, kes oli abielus kirjanik August von Kotzebue' poja Moritz von Kotzebuega. 1894. aastal läks mõis aga Schillingite valdusse.

Pada mõisa härrastemaja varemed.

Pada mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Alfred von Schilling. Uhke härrastemaja põletasid 1917. aastal maha revolutsioonimeelsed sõdurid ning sellest ajast alates on ta varemeis. Varemed asuvad täna aiaga piiratud taluhoovis, säilinud on enamik müüre.

Artikli koostamisel on kastutaud www.mois.ee andmeid ning Virumaa Teatajas ja Maalehes ilmunud infot.

Järgmisel korral räägime Paide ordulinnuse ajaloost.