Legendi järgi olevat värav kerkinud 19. sajandil varjusurmast ülestõusnud ja sealkandis lõplikult koolnud emand Seywangi mälestuseks. 1939. aasta Uudislehest loeme: "Elanud Tallinnas rikas pagarmeister Carl-Friedrich Seywang õnnelikku perekonnaelu oma lugupeetud abikaasa Aline-Sophiega. Abikaasa lein oli suur, kui naine järsku haigestus ja suri. Emanda põrm pandi kirstu ja wiidi Olewiste koguduse kalmistule Koplis, kus paigutati kuni matusteni kabelisse. Aline-Sophie oli aga ainult warjusurmas ja emanda kohkumine pidi olema kirstus ärgates wäga suur. Sellele waatamata tal jätkus jõudu kirstust ja kahelist lahkumiseks, alustades teed tagasi linna, üleelatud ärrituste mõjul ta ei suutnud aga tormile ja sajule teel wastu panna, kaotas meelemärkuse, langes teele ja suri nüüd juba tõeliselt.

Kui sündinust koju leinawale pagarmeistrile teade wiidi, kahekordistus ta walu. Läbi öö tõttas mees kohale ja sängitas pisaraid walades eluseltsilise keha teistkordselt puusärki, jäädes ise walwama lootuses, et naine pole ka nüüd weel surnud. See lootus aga enam ei täitunud ja puusärk asetati kalmistu mullapõue, koos paljukannatanud emanda põrmuga. Mehe silme ette aga kerkis ikka jälle pilt sellest, kuidas surnuksarwatu läbi öö ja külma saju oli tõtanud kodu poole. Kadunu mälestuseks mees istutas siis kogu tee ääre, mille warjusurmast tõusmt läbistanud, kaskedest ilusa Puiestee. Kohale aga, kuhu emand Seywang lõpuks suri, püstitati wäraw, mis teelolijale halwa ilma puhul warju pakub. Traagiline sündmus leidnud aset aastal 1831. Rahwas aga hakkas wärawat nimetama emand Seywangi mälestuseks „Surmawärawaks "."

Franz Krulli tehase hoone Kopli tänava ääres enne Teist maailmasõda. Värav jäi toona pisut paremale.
Tõsi on see, et värav tähistas kondiiter Seywangi poolt toona Volta tänava nurgalt Kopli kalmistu suunas Sitsi mäeni ulatunud puiestee algust. Puiestee rajamine võttis aega üle kahe aasta, kusjuures terve Seywangi perekond selles kaasa lõi. Seywangi (ka Seivangi) puiestee (ka promenaad) sai valmis 1831. aastal. Linnapildi kaunistamisse olulise panuse andnud kondiiter suri kolm aastat hiljem.

Volta ja Kopli nurk tänapäeval.

Osad allikad väidavad, et hilisema telliskaare kohal asus algselt puust väravakaar.

Värava juurde Kopli (toona Telliskopli) tänava äärde kerkis 1899. aastaks Franz Krulli masinatehase uus suur ala. Nõukogude ajal sai see Tallinna masinatehase nime, Kopli tänav nimetati aga Mihhail Kalinini tänavaks. Vana tööstus tegutseb Kopli ja Volta tänava nurgal tänaseni.

Ja veel. Kivist värava rajanud kondiiter Georg Stude ostis 16. mail 1864 Tallinnas Pikal tänaval Conrad Raeperile kuulunud kondiitriäri. 1876. aastal ostis ta ära ka kahekorruselise naabermaja Pika ja Pühavaimu tänava nurgal ning lasi need kaks maja ümber ehitada üheks suureks. Ehitustööd kestsid kõigest kolm kuud. Uued suured tootmis- ja kaupluseruumid võimaldasid arendada ja laiendada tootevalikut. Rahva seas pälvisid erilist tähelepanu maalitud martsipanist kujukesed. Stude äri võib pidada tänase Maiasmoka kohviku alguseks.

Järgmisel korral räägime Pelgulinna kadunud paradiisiaiast.