Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: lugu krahv Voltast ja temanimelisest tehasest Tallinnas

 (7)

Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: lugu krahv Voltast ja temanimelisest tehasest Tallinnas
Volta tsaariaegse tootmishoone varemed Tööstuse tänava ääres.

Itaalia füüsik ja keemik Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (1745-1827), kes tegi mitmeid olulisi avastusi elektrivallas ja avastas näiteks metaani CH4, ei osanud uneski näha, et tema nime hakkab kunagi kandma tehas suure Vene impeeriumi Läänemere-äärses Eestimaa kubermangus.

Itaalia füüsik ja keemik Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (1745-1827), kes tegi mitmeid olulisi avastusi elektrivallas ja avastas näiteks metaani CH4, ei osanud uneski näha, et tema nime hakkab kunagi kandma tehas suure Vene impeeriumi Läänemere-äärses Eestimaa kubermangus.

Põhja-Itaalias Comos sündinud Volta töötas välja jadamisi ühendatud galvaanielementidest koosneva patarei ja näiteks leiutas ka hõõrdeelektri laenguid tekitava elektrofoori. Itaalia vallutanud Prantsuse keiser Napoleon I andis lojaalsust kinnitanud Voltale 1810. aastal Lombardia krahvi tiitli. Tema auks anti pinge ühikule nimeks volt.

19. sajandi lõpus laius tänase Kalamaja ja Karjamaa asumi vahel suur heinamaa. Kõik muutus 15. aprillil 1899, kui Carl Wilhelm Luther ja Christian Luther, Girard, Christian Barthold Rotermann, Rosen, Ingmann ja Riia Kommertspank (mille üks omanikke oli Saksa AEG) allkirjastasid otsuse AS Volta asutamiseks. Seejärel alustati kohe ka tänase Tööstuse ja Volta tänava äärde ostetud 10 hektari suurusele krundile hoonete ehitamist.

Volta tehase sisevaated arvatavasti 1920. aastatest.
Seotud lood:

5. jaanuaril 1900 alustas ettevõte tööd, tehast juhtis insener Konrad Schindler Šveitsist. 1901. aasta maikuus lõpetati projektijärgsed tööd ehitusel. Tehas oli varustatud väga kaasaegse Saksa seadmestikuga ning Vene toormest valmistati elektrimootoreid ja generaatoreid Vene turule.
1909. aastal ehitati Voltas Tallinna elektrijaamale kolm 250 hj auruturbiini ja kolm 250 hj ja 3kV vahelduvvoolugeneraatorit. Eraomanikud müüsid 1910. aastal osa aktsiaid Peterburgi Diskonto ja Laenupangale. Tehingu tulemusena saadi raudtee ja sõjaliste ametkondade jaoks suuri riiklikke tellimusi.

Loe veel

Aastal 1913, kui alustas tööd AS Noblessneri laevatehas, valmistati Voltas ehitatavate allveelaevade kogu elektriseadmestik. Samal ajal oli tehases 760 töölist.

Esimese maailmasõja ajal 1916. aastal kasvas käive 5,5 miljoni rublani, ettevõttes töötas 860 töölist ja juhatuse asupaigaks sai Peterburg. Venemaa Keisririigi sõjaväele valmistati 600000 käsigranaati. 1917. aasta suvel evakueeriti tehas Venemaale: töölised, tööpingid ja instrumendid Permi, muu vara Moskvasse ning tehas käivitus mõni aeg hiljem Uraalides Jekaterinburgi kubermangus Barantšinski asulas, kus tekkis Barantšinski elektromehhaanika tehas.

Volta tehase reklaam 1930. aastatest. Tööstuse tänav kandis toona sealkandis Soo tänava nime.

Tallinnas seisis tehas tühjana ligi viis aastat. Eesti Vabariik kehtestas seejärel oma hoolduse ettevõttele ja andis 15 miljonit marka laenu seadmete muretsemiseks ja tootmise alustamiseks. 1939. aastal töötas Voltas 244 töölist, valmistati tellimuste alusel elektrimootoreid, transformaatoreid, pumpasid, ventilaatoreid ja kütteagregaate.

Osa ruume renditi välja sellistele ettevõtetele nagu parfümeeriatehas Feival, śokolaadivabrik Kawe ja kalevivabrik Keila.

Śokolaadivabrik Kawe biskviidikarp 1930. aastate lõpust. Reklaampildil näha Volta hooned, kus tehas toona tegutses.

Juulis 1940 tehas natsionaliseeriti, töölisest Artur Alust sai tehase direktor, paigale jäi vana administratsioon ja insener-tehniline personal, töölisi oli 164.

Sakslaste kallaletungi tõttu demonteeriti tehas 1941. aasta juulis ning saadeti Nõukogude Liidu tagalasse. Suur osa seadmeid läks aga transportimisel koos laevadega põhja. 1947. aastal rekonstrueeriti tehas okupeeritud Saksamaalt saadud trofeeseadmetega.
Nõukogude ajal töötas tehas täisvõimsusel. Seal toodeti muuhulgas mootoreid, mis vastasid tuumaelektrijaamade nõuetele. 1960. aastal alustati ühtse seeria elektrimootorite tootmist ja lõpetati generaatorite tootmine.

Ainuüksi 1963. aastal valmistati 242000 elektrimootorit, 70000 väikemootorit, 190000 triikrauda, 2000 vahvliküpsetajat ja 6700 radiaatorit.
1994. aastal Volta tehas erastati. Tänaseks on tehase territooriumil tootmistegevus oluliselt vähenenud. Kinnistu omanike algatusel on koostatud vana tööstusala detailplaneering, rajamaks sinna 1600 elanikuga asumit. Osad vanad hooned Tööstuse tänava ääres on juba ümberehitatud elu- ja äriruumideks.

20. sajandi alguses töötas mõnda aega Voltas kauaaegne Nõukogude Liidu riigijuht Mihhail Kalinin (1875-1946). Tema auks kandis nõukogude ajal Kopli tänav ning terve Tallinna lääne- ja põhjapoolne osa Kalinini nime. Kalinini kuju seisis aga tänasel Tornide väljakul.
Järgmisel korral räägime Pärnu keskaegse Nikolai kiriku ajaloost.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised