Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: kuidas raudteetehased Telliskivi loomelinnakuna ümber sündisid

 (5)

Telliskivi Loomelinnak
Telliskivi Loomelinnak.Foto: Vallo Kruuser

Tänapäeval melust ja kohvikust tulvil Telliskivi tänavas asuvasse populaarsesse F-hoonesse sööma lähed, satud Tallinna omaaegse suure raudteetehase alale.

1860. aastate lõpus rajama hakatud Balti raudtee ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad läbi Narva ja Gattšina Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega. 1870. aasta avati koos raudtee peajaamaga Tallinnas ka Balti Raudtee Peatehased, mille suur tööstuslinnak asus Kalamajas Telliskivi tänava ääres. Tehase ametlik sünnikuupäev on 27. november 1870.

Esimeses järgus valmisid depoo 12 vedurile (Balti reisijaama vastas, praegu lammutatud) ning töökojad ja laod Telliskivi tänavas (tänaseks lammutatud või ümberehitatud). Need olid paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega tüüpilised Tallinna 19. sajandi tööstusehitised. Aastatel 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus 2015. aasta kevadeni asus vaguniremonditsehh. 2016. aastal alustas seal tööd Depoo turg.
Raudtee peatehastes remonditi vedureid ning valmistati ja remonditi vaguneid. Aastatel 1902–1903 töötas tehases hilisem Nõukogude Liidu riigipea Mihhail Kalinin.

Kalinini-nimelise tehase peahoone 1970. aastatel. Arhitekt Voldemar Herkel.
Seotud lood:

1880. aastal töötas tehases juba 500 inimest, mis oli selle aja kohta suur arv. See pani aluse aktiivsele elamuehitusele Kalamaja ja Pelgulinna, samuti Kelmiküla piirkonnas.
Pärast Eesti iseseisvumist riigistati tehas koos raudteega. 1923. aastal eraldas Riigikogu riigiraudteele Tallinna-Pääsküla elektriraudteeliini elektrifitseerimiseks ja 1924. aastal alustati tehastes Saksamaalt ja Rootsist ettevõtetelt MAN, Siemens-Schuckert, ASEA tellitud seadmetega Eesti oma elektrimootorvagunite M1, M2 ja M3 valmistamist. Need ehitati Venemaa keisririigi aegsete 3. klassi reisivagunite baasil. Elektrivagunite alusvankrid ja elektriseadmestik ning neli 70-hobujõulist veoelektrimootorit olid Saksamaalt Siemens-Schuckerti tehasest.

Loe veel

Toompea ja Balti jaama ümbruse kant 1930. aastal. Telliskivi tänav jääb vasakule.

1927. aastal valmis Raudtee Peatehastes neljas elektrimootorvagun M4, millest vaid veoelektrimootor oli Siemens-Schuckerti tehasest.
1928. aastal valmistati Raudteede Peatehastes Tallinna trammi jaoks jällegi Siemens-Schuckerti elektriseadmetega elektritrammivagunid, mis töötasid Tallinnas kuni 1966. aastani.
1930. aastate keskpaigas teostati tehases mootorvagunite kerede moderniseerimine, mille käigus uuendati välisseinu, sisustust, mootoreid ja väliskuju. Samal ajal ehitati Raudteede Peatehastes 1931. aastal ehitatud Rapla–Virtsu raudtee jaoks ligi 300 vagunit.
Aastatel 1927–1930 ehitati Raudtee Peatehastes viis laiarööpmelist bensiinimootorvagunit peamiselt Lõuna-Eesti liinide tarbeks. Bensiinimootorvagunite kered ja veermikud tehti Tallinnas, mootorid telliti aga Saksamaalt.

Raudtee peatehaste töökoda 20. sajandi alguses. Arhitektuurimuuseumi kogust.

1935. aastal valmis Raudtee Peatehastes üks elektrilise veoülekandega diiselmootorvagun DeM 31 laiarööpmelise raudtee Tallinna-Haapsalu liini tarbeks. Mootorvagun komplekteeriti diiselmootoriga Taanist, veoelektrimootoritega Rootsist, generaatori valmistas Volta tehas. Vagunit tähisega DeM 31 hakati Saksamaal Berliini ja Hamburgi vahel ühendust pidava Lendava Hamburglase eeskujul nimetatama Lendavaks Läänlaseks.
Sarnast kitsarööpmelise raudtee diiselmootorvagunit DeM 1 võib veel näha Lavassaare muuseumraudteel. Kitsarööpmelise raudtee jaoks ehitasid diiselmootorvaguneid ka Tallinna Sadamatehased.
1937. aastal ehitati Raudteede Peatehastes ka kitsarööpmelise raudtee rööbasomnibussid Ro-11 ja Ro-12.
1939. aastal alanud Eesti raudtee uuendamise kava raames alustati Raudtee Peatehastes kahe uue elektrimootorvaguni ehitust, uued automaatustega kered valmisid 1940. aasta sügisel, projekt jäi aga täielikult lõpetamata ning valmistoodang viidi nõukogude võimude korraldusel Moskva lähedale Mõtištšinski vagunitehasesse. Neli Eesti elektrimootorvagunit saadeti aga 1941. aasta juunis Venemaale Siberisse Permi raudteele.

Endine tehasetööline Karl Rohtma Raudtee peatehaste territooriumil. Ajaloomuuseumi kogust.

30. augustil 1940 nimetati tehas Mihhail Kalinini nimeliseks raudteetehaseks (veduri ja vagunitehaseks). Viis aastat hiljem nimetati tehas ümber Kalinini-nimeliseks Tallinna Veduri- ja Vaguniremonditehaseks.
1958. aastal sai vana tehas uueks nimeks Kalinini-nimeline elavhõbealaldite tehas ja pärast seda Kalinini-nimeliseks Tallinna Elektrotehnika Tehaseks, mis tootis jõumuundureid, pooljuhtventiile, jõutransformaatoreid ja kõrgepingeseadmeid.
1994. aastal moodustati ettevõttest riiklik aktsiaselts Estel, mis sajandivahetusel kolis tootmise vanast linnakust Kuuli tänavasse.

Täna kuulub Toompea-suurune vana tööstuskvartal kahele omanikule. Neist kuulsam on alates 2009. aastast tegutsev Telliskivi loomelinnak. Vana tehas on saanud uue elu, kujunedes oma rohkete söögikohtade, poodide, loomeettevõtete ja festivalidega tänase Tallinna üheks popimaks piirkonnaks. 2014. aastal avati seal ümberehitatuna ühest tehasehoonest Vaba lava teater.

Järgmisel nädalal räägime Põltsamaa lossi põnevast ajaloost.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised