Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Jõhvi kontserdimaja kohal asunud uhke mõisa lugu

 (16)

Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Jõhvi kontserdimaja kohal asunud uhke mõisa lugu
Jõhvi mõisa peahoone ajal, kui seal sõjaväeosa asus.

Kui olete Jõhvi kontserdimajas, olete omaaegse Jõhvi rüütlimõisa uhke härrastemaja kohal. Vanast mõisasüdamest on aga alles vaid põlispuudega park ja allee.

Jõhvi (saksa keeles Jewe) mõisa on esmakordselt mainitud aastal 1336 (omanik Nicolas de Geyvi), aastast 1491 kuulus Narva ordufoogtile. 1625. aastal kingiti Riia raehärrale Gotthard Wellingkile, seejärel kuulus mõis nii Wellingkite, Bergide kui ka Schwebside perekon­dadele. 1810 omandas mõisa kreisimarssal krahv Robert Archibald Douglas, kellelt see peagi pärandus lgelströmidele. 1867. aastast oli mõis Girard de Soucanton'de aadliperekonna omanduses, kelle käest see 1919. aastal ka võõrandati.

Jõhvi mõisa peahoone.

Mõisa lasi 1770. aastail esinduslikult välja ehitada juba Karl Friedrich von Schwebs ning ajuti oli seal isegi kaks härrastemaja. Aastail 1871–1873 ehitas Maurice Girard de Soucanton Jõhvis välja suursuguse historitsistliku peahoone, mida kroonis võimas kaheksatahuline haritorn. Hoonet ilmestasid lamedad katused ja kaaraknad, suur osa siseruume oli võlvitud. Suurem osa detaile olid neorenessanss-stiilis. Kõrvalhoone­te enamik paiknes peahoonest edelas. Arvatavasti 19. sajandil rajati ka avar park koos kanali ja tiikide süsteemiga, mis asus peahoone taga. Jõhvi ajalooliselt teeristilt, Narva–Tallinna ning Narva–Tartu maanteede hargnemispaigalt viis omal ajal mõisasüdamesse üle 400 meetri pikkune allee.

Loe veel

Seotud lood:

1920. aastatel asus mõisas kool, alates 1928. aastast aga Eesti Kaitseväe 4. üksik jalaväepataljon. Mõisahoones paiknes väeosa staap, ohvitseride kasiino ja ohvitseride korterid.
Teise maailmasõja ajal oli mõis Saksa sõjaväe kasutuses hospidalina. Taganevad sakslased lasid mõisahoone 18. septembril 1944 koos paljude teiste Jõhvi ehitistega õhku.

Kaitseväelased Jõhvi mõisas 1929. aastal.

1992. aastani asusid mõisa territooriumil Nõukogude sõjaväeosad. Samas avati 26. augustil 1978 endise Jõhvi mõisa peahoone asukohale arhitekt Rein-Mihhail Heiduki projekteeritud 800-kohalises saaliga Jõhvi kultuuripalee Oktoober. 11. novembril 1993 sai kultuuripalee Oktoober uue nime – Jõhvi Kultuurikeskus – ning tegutses edasi Jõhvi linna haldusalas.

Jõhvi kultuurikeskus enne ümberehitust.

Tänapäeval asub mõisa peahoone kohal Jõhvi kontserdimaja. Kultuuriministeeriumi, Jõhvi linnavalitsuse, ehitusfirma AS FKSM ja SA Eesti Kontserdi koostöös alustati 6. oktoobril 2004. aastal Jõhvi kultuurikeskuse renoveerimist. Jõhvi kontserdimaja avas oma uksed 8. oktoobril 2005. aastal. Kontsertimaja arhitektideks on Ra Luhse ja Tanel Tuhal, suurepärase akustika on kontserdisaalidele loonud Linda Madalik. Kontserdimajas asuvad kino Amadeus, Jõhvi Linnagalerii, Jõhvi Muusikakool, Jõhvi Huvikeskus ning kohvik.

Järgmisel korral räägime Pärnu sildade ajaloost

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised