Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Emajõe Ateena kadunud sümboli lugu

 (9)

Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Emajõe Ateena kadunud sümboli lugu
Kaubahoov ja lodjad Emajõe ääres 20. sajandi alguses.

122 aastat oli Tartu sümboliks uhke sammasgaleriiga kaubahoov. Just selle hoone tõttu sai linn kauni hüüdnime Emajõe Ateena.

Kuigi tollased võimukandjad Riias ja Peterburis otsustasid asja ära, sündis mõte rajada Tartusse suur ja korralik kauplemiskeskus ikkagi siinsamas kohapeal 19. sajandi alguses.

Pandi tähele, et väikesed inetud puupoed raekoja ja Kivisilla läheduses rikuvad südalinna ilmet. Peeti targemaks viia need kokku ühe suure kivihoone katuse alla, silme ees valitsejamaa kaubahoovid. Ega ilus idee saanud kohe paugupealt jalgu alla. Käis sõda, linna kimbutas rahapuudus.

Kaubahoov 1914. aastal.

Hoone kavandas arhitekt Georg Friedrich Geist. Ehitus algas Emajõe-äärse turuplatsi kõrval keskaegse linnamüüri kohal 1816. aastal. Kaubahoov avati pidulikult 1. juulil 1819. aastal. Uus hoone mahutas 40 poodi. Muljetavaldava, tervet kvartalit täitva ringpoe sisemuses asus suur kaubaõu. Väljastpoolt ümbritsesid hoonet 128 sammast.

Seotud lood:

Ligi sada aastat hiljem tegi siin endale nime ning värskendas kaubahoovi mainet tõusev täht arenevas Eesti äritaevas - maapoiss Mart Jänes.

Mart Jänes sündis Karula kihelkonnas samal aastal, kui Johann Voldemar Jannsen korraldas Tartu eestlastele esimese üldlaulupeo. Täismehena oli Mart Jänes ise üks eestluse müüri ladujaid.
Pärast kohalikke koole ja õpipoisiaastaid Valga ja Tõrva kaupmeeste juures tuli 25-aastane Mart Jänes 1894. aastal Tartu kaubahoovi riidekaupmees Solovjovi õpilaseks. Viie aasta pärast ostis linnaeluga kohanenud maapoiss tööandja käest endale abikaupluse ruumid ja avas seal oma riidekaupluse.

Loe veel

Vaade kaubahoovile Barclay platsi poolt 1930. aastail.

Kõik Mart Jänesest tagantjärele kirjutanud-kõnelnud inimesed on mehe elutööle hinnangut andes tunnustanud tema suutlikkust varatu mehena pangast laenu saada ja tundmatu üritajana vabrikutest kaupa hankida.

Surma hetkeks 1933. aastal, pärast 35 aastat ettenägelikku ja kalkuleerivat ärielu, oli kaheksandik tervet kvartalit täitvast kaubahoovist Jänese omanduses. Isa lahkumise järel jätkasid äri tema pojad. Tartu kaubahoovis tegutsenud Mart Jänese riidekauplust peeti kogu Baltikumi üheks suurimaks riidekaupluseks.

Mart Jänes ostis riiet nii kodumaistelt (Sindi, Narva) kui välismaistelt (Inglismaa, Prantsusmaa, Šveitsi, Soome jt) vabrikutelt ning müüs seda hulgi edasi Tallinna, Narva, Kuressaare ja teiste linnade kaupmeestele.
Ta varustas tekstiilikaupadega ka haiglaid, restorane ja teisi suurtellijaid. Põhiline osa kaubast toodi laiast maailmast kohale raudteed pidi ja veeti jaamast kaubahoovi hobustega.

Põlenud kaubahoov 1941. aastal.

Enne Teist maailmasõda peeti plaani amortiseerunud kaubahoov lammutada. Sõda jõudis aga ette. Tartu kaubahoov süttis punaarmee kahuritulest 20. juulil 1941. Järgmiseks aastaks olid varemed tasandatud. Pärast sõda rajati sinna haljasala, kus seisis punarongkäikude tervitajate tribüün ja punaste küttide mälestusmärk.

Tänaseks on need mõlemad Tartu linnapildist juba ammu kadunud. On peetud ka plaani kaubahoovi taastamiseks, kuid plaaniks see arvatavasti jääbki. Linn kavandab rajada sinna hoopis kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoone, kusjuures taastatakse ka kadunud Kauba tänav (Vallikraavi mõtteline pikendus Vabaduse puisteeni). Küüni ja Poe tänava ääres on aga osaliselt tähistatud kaubahoovi sammasgalerii kunagine asukoht.

Järgmisel korral räägime Ungru mõisa ajaloost.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised