NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
04.12.2017 18:41
Kõik kes on kunagi ammu olnud TPI või Tehnikaülikooli tudengid on veidi seotud olnud härra Helmuth Freymuthiga. Nii füüsikas kui metallide teholoogias tuli teatavasti teha laboratoorseid töid. Vististi kõik neid teinud, mäletavad mõningaid laboririistu mis olid uhke antiikse välimusega. Eriti just optika osas nii füüsikas kui metallograafias. Punane puu, läikivad pronksosad, hammasrattad, kruvikaliibrid...
1941 aastal kui okupandid evakueerusid, tuli Tehnikaülikoolil pakkida kokku kogu tehniline teaduslik aparatuur. Selleks moodustati komisjon kuhu kuulus ka Freymuth. Härra Freymuth koos oma üliõpilastega pakkis kastidesse aga telliskivid mis uhkesti loksusid läbi Venemaa avaruste. TPI:le jäid riistad, õppetöö jätkus.
1941 aastal kui okupandid evakueerusid, tuli Tehnikaülikoolil pakkida kokku kogu tehniline teaduslik aparatuur.
Selleks moodustati komisjon kuhu kuulus ka Freymuth.
Härra Freymuth koos oma üliõpilastega pakkis kastidesse
aga telliskivid mis uhkesti loksusid läbi Venemaa
avaruste. TPI:le jäid riistad, õppetöö jätkus.
Lisan lisaks eespool antud viidale veel "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" Vahur Mägi artikli temast:
FREIMUTH (Freymuth), Helmuth (25. / 13. X 1898 Tallinn - 9. IX 1960 Buenos Aires),
tehnikateadlane. Lõpetas 1918 Rakvere gümn-i, õppis 1918-19 Petrogradi Elektrotehnikainst-s ning 1919-22
Prantsusmaal Nancy ja Toulouse'i ük-s, omandas viimases elektriins-i kutse.
Täiendas end 1922-24 EV stipendiaadina Toulouse'i Ük-i füüsikalaboris,
kaitses seal 1924 füüsikadr-i vk-a "Recherches sur la Roue phonique"
(Toulouse, 1924). Töötas 1924-25 Eestis Kaitseväe Varustusval-e ballistikajaama juh-na,
1925-35 Tallinna elektrijaama abidir-na, 1935-36 Eesti Tehn Järelevalve Seltsis
järelevalveins-na ning 1936-39 AS-is Volta Tehased, ühtlasi oli 1924-35 Tallinna
ühisgümn-i õpetaja ja 1924-39 Tallinna Noorte Meeste Kristliku Ühingu elektrotehnikakursuste
lektor ning pidas loenguid ka Sõjaväe Tehnikakoolis. Oli a-st 1938 TTÜ õppejõud, sh 1939-40
adjunktprof ja 1940-44 prof, 1940-41 ka elektotehnika kat-i juh. Põgenes 1944 Saksamaale,
kus töötas 1944-45 Rostocki Ük-i füüsikainst-s teadurina; 1945-47 oli Kopenhaageni
Ük-i füüsikainst-i ja 1947-60 Buenos Airese Ük-i teadur. - Alustas teadustegevust
Prantsusmaal, kus uuris liikumiste elektrilist sünkroniseerimist. Eestis oli tegev
Tallinna elektrijaama laiendamisel (rajati uus masinahoone ja katlamaja, sisustati
mõõtelabor; F-i ja A. Marksoni projekt). Katsetas 1935-36 Tallinna tänavavalgustuse
kaugjuhtimist kesksagedusvooluga 3 kV kaabelvõrgu kaudu ning tegi 1935 Sillamäe-Oru
kõrgepingeliini maj arvestuse. Koostas Keila-Joa ümbruse elektifitseerimise (1936),
Männiku laskemoonaladude ja töökodade plahvatuskindla elektriseadmestiku (1937)
ning "Estonia" teatri vaatesaali ja lava valgustussüsteemi projekti. Tegi ka
ettevalmistustöid Eesti üldiseks elektrifitseerimiseks ja Narva kosele hüdroelektrijaama rajamiseks, korraldas sel eesmärgil tutvumisreise Läti elektrijaamadesse. Argentinas avaldas üle 30 uurimuse radioaktiivsete isotoopide, raske vee ja tuumamuundumiste alalt.

T: Tallinna linna elektrijaama abidir. H. Freymuthi väljamaareisi aruanne.
// Linnad ja Alevid (1929) 2, 3; Tallinna linna elektrijaam.
// Tehnika Ajakiri ja Auto (1932) 2/3, 4, 6; Kauglülimine kesksagedusvooluga.
// Tehnika Ajakiri (1936) 3/4, 5; Elektri soendusaparaatide küttekehade materjali andmed ja arvutusalused.
// Tehnika Kõigile (1936) 4; Estonia teatri lava uus elektrivalgustuse seade.
// Tehnika Ajakiri (1936) 12; Elektrimõõtmised ja mõõteriistad. Tln, 1940; Elektritariifipoliitikast.
// Eesti Linnad (1940) 3; Elektrivoolu ja magnetvälja suundadest.
// Tehnika Kuukiri (1943) 1; Kuivalaldaja.
// Tehnika Kuukiri (1944) 1; Hipotesis acerca del origen termonuclear de les elementos.
// Rev. Inst. Nac. Invest. Cienc. Natur. (Buenos Aires) 1951; El problema de los actinides
y la produccion de nuevos elementos artificiales transuranicos.
// Mundo Atom 23 (1955).

    04.12.2017 18:46
    Veel lühikokkuvõte:
    Helmuth Freymuth lõpetas 1918. aastal Rakvere Gümnaasiumi. Ajavahemikus 1918–1919 õppis ta Petrogradi Aleksander III nimelises Elektrotehnika Instituudis. Seejärel suundus Freymuth Prantsusmaale, kus ta 1919–1922 õppis Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi stipendiaadina Nancy ja Toulouse’i Ülikooli elektrotehnika instituudis, viimase lõpetas 1922. aastal elektriinsenerina. 1922–1924 töötas Freymuth doktoriväitekirja koostamisel Toulouse'i Ülikoolis professor M. Lamotte’i füüsikalaboris, 1924. aastal omandas samas ülikoolis doktorikraadi füüsikas.
    Aastatel 1924–1925 oli ta tegev Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi ballistikajaama juhatajana. Järgnenud aastatel 1924–1931 oli Freymuth Tallinna Linna Ühisgümnaasiumi füüsika õpetaja. Lisaks sellele oli ta ka 1924–1940 Tallinna Noorte Meeste Kristliku Ühingu elektrotehnika kursuste lektor. 1925–1935 oli ta Tallinna Linna Elektrijaama abidirektor, 1935–1936 Eesti Tehnilise Järelvalve Seltsi elektriinsener. Alates 1938. aastast oli Freymuth Tallinna Tehnikaülikoolis õppeülesande täitja, 1939 adjunktprofessor ja 1940–1944 elektrotehnika professor.
    1944. aastal asus Freymuth Saksamaale elama. 1944–1945 oli ta Rostocki Ülikoolis aatomifüüsika uurimistööl. Pärast sõda oli ta kuni 1947. aastani tööl Kopenhaageni Ülikooli Ørstedi nimelises füüsika instituudis professor Niels Bohri aatomituuma uurimise laboris. Seejärel 1947–1960 organiseeris Freymuth Argentiina valitsuse kutsel Buenos Aireses aatomifüüsika instituudi ja juhtis seda oma surmani. 13 aasta jooksul avaldas ta üle 30 teadusliku töö aatomifüüsika alal. Argentiina Sõja- ja Mereväe Radioloogia Instituut kannab Helmuth Freymuthi nime.
    04.12.2017 18:53
    Projektid "Kronos", "Leuchte" ja "Die Glocke".
    Peale sõja lõppu ja evakueerimist jätkasid sama projekti nüüd juba Argentiinas Huemuli järve ääres Sileesias projekti vedanud, rasket vett ja Xerum 525 tootmist juhtinud eestimaa mees dr. Helmuth Freimuth, eriotstarbeliste kockpittide ja elutagamissüsteemide looja lennukikonstruktor Kurt Tank ja füüsik Ronald Richter.

    Ehk siis see on üks huvitav teema ... mis väärib uurimist.
    Piirdusin faktidega, et kustutajale mitte meelehärmi valmistada. Sobib täiesti selle artikli alla.
08.12.2017 13:35
Issand DELFI see on ju hullem kui tõrvikurongkäigud. Ka kosmoselennud on natsism! Jube!
13.12.2017 21:59
NASA koostati peale sõda saksa natsidest. mis kosmosest te jahute! Kõrgeim lagi lennukitele on 14-15km edasi pole sisepõlemismootoritele hapniku, mis seda kolakat edasi viib. siis kiirgusvöö mis küpsetab kõik elusa, siis kõik need müstilised kiirused mis «suure pauguga»kaasnesid -ühesõnaga-pask!
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

FORTE TOP

Viimased uudised