1919. aastast oli Tartu Ülikool esimene eestikeelne ülikool. Peale sõda kooli venelastelt üle võttes sooviti tüürida tegelema teadusharudega, mis keskenduks rahvuskultuuri arengule. Eesti Vabariigi valitsus määras ülikooli kuraatotiks Peeter Põllu ning esimese rektori ametisse Heinrich Koppeli.

Tartu Ülikooli 300.aastapäeva tähistamine (1632-1932).  Leo Vellema kogu.

Paljud mainekad Soome ja Rootsi teadlased aitasid koolil õppjõude ette valmistada ning eestlasest õppejõudude arv kasvas pidevalt. 1920. aastal oli õppejõududest eestlasi 50%, 1938. aastal 84,5%. Teaduskondi oli tol ajal seitse, 1919 lisandusid varem tegutsenud viiele ka põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond.

Kaadreid Tartu ülikooli 300.aastapäeva pidustustelt

1928. aastal avati Tartu Ülikooli peahoone taga kooli asutaja Gustav II Adolfi kuju, tähistamaks Eesti Vabariigi 10.aastapäeva. Otto Strandmani valmistatud ausamba kinkis Rootsi-Eesti ühing ja selle avas peapiiskop Nathan Söderblom. Aastapäeva-aegsel pildil võib näha külalisi mõned aastad varem avatud kuju imetlemas.

Külalised imetlemas Gustav II Adolfi monumenti Tartu Ülikooli peahoone taga

Samuti vermiti Tartu Ülikooli 300.aastapäevaks Eesti Vabariigi esimene meenemünt. Kahekroonise nimiväärtusega münte valmistati kokku 100 000.