VANAD FOTOD: Tartu Ülikooli 300. aastapäev tõi kokku külalisi kõikjalt!
1919. aastast oli Tartu Ülikool esimene eestikeelne ülikool. Peale sõda kooli venelastelt üle võttes sooviti tüürida tegelema teadusharudega, mis keskenduks rahvuskultuuri arengule. Eesti Vabariigi valitsus määras ülikooli kuraatotiks Peeter Põllu ning esimese rektori ametisse Heinrich Koppeli.
Paljud mainekad Soome ja Rootsi teadlased aitasid koolil õppjõude ette valmistada ning eestlasest õppejõudude arv kasvas pidevalt. 1920. aastal oli õppejõududest eestlasi 50%, 1938. aastal 84,5%. Teaduskondi oli tol ajal seitse, 1919 lisandusid varem tegutsenud viiele ka põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond.
1928. aastal avati Tartu Ülikooli peahoone taga kooli asutaja Gustav II Adolfi kuju, tähistamaks Eesti Vabariigi 10.aastapäeva. Otto Strandmani valmistatud ausamba kinkis Rootsi-Eesti ühing ja selle avas peapiiskop Nathan Söderblom. Aastapäeva-aegsel pildil võib näha külalisi mõned aastad varem avatud kuju imetlemas.
Samuti vermiti Tartu Ülikooli 300.aastapäevaks Eesti Vabariigi esimene meenemünt. Kahekroonise nimiväärtusega münte valmistati kokku 100 000.