14. sajandi lõpul ehitatud Niguliste kirik on üks põnevaimatest Tallinna vaatamisväärsustest, oma pika ajaloo ning põneva arhitektuuri poolest. Kirik ning selle 1695. aastal ehitatud tornikiiver said II maailmasõja lõpus toimunud märtsipommitamises kõvasti kannatada, ning pikalt plaaniti seetõttu hoopis maha lammutada.

Õnneks aga nii ei läinud ning peale pikka kavandamist ning planeerimist tõstetigi 1970. aastal oma kohale uus Niguliste kiriku tornikiiver. Kiriku välimus sooviti taastada võimalikult originaalilähedaselt, kuna hoone oli seisnud poollagunenult juba ligi 25 aastat ning peale pikka võitlust selle hoone säilitamise nimel sooviti kõike teha väga korralikult.

Niguliste kiriku tornikiivri tõstmine taastamisel (1970)

1970. aastal tehtud raadioreportaažis räägivad kirikut taastavad insenerid Rasmus Kangropool ja Vello Buldas, peale ligi seitsmemeetrise kandekonstruktsiooni üles tõstmist: "Nüüd jätkatakse tõsteportaali allalaskmist ja lahti demonteerimist. Peale seda on restauraatoraatoritel aastateks tööd, et anda kuplile tema esialgne, barokne välimus. Tuulelipp aga on juba üleval ja näitab tuule suunda."

Insener Rasmus Kangropol avaldas ka arvamust, et oleks võinud torni rajada näiteks kohviku, kuid konservatiivsed tallinlased ideega kaasa ei tahtnud minna. Kiriku kiviosa on ligikaudu 50 meetrit kõrge, mis oleks andnud ülevaate kogu linnale ning oleks kindlasti saanud väga menukaks. Kaaluti ka liftivarianti - kuidas teha rahvale kavandatud kunstimuuseumi ligipääs mugavamaks.

Ehitus- ja restaureerimistööd kestsid pikalt, arenguid oli näha vähe ning kogu linn ootas juba valmivat hoonet. Ka vandaalid jõudsid mitmel korral kiriku akende kallale, venitades kogu protsessi veelgi pikemaks:

1981. aasta Sirp ja Vasar

Siis, kui kiriku restaureerimistööd hakkasid juba kuskile jõudma ja finišijoon polnud enam kaugel, toimus katastroof. 1982. aasta 13.oktoobril põles peagi valmima pidanud kirikutorni kuppel maha. Muuseas, põlengust teataja oli Jaan Kross, kes kirjanike maja aknast tornis lõõmavaid leeke nägi. Tulekahju põhjuseks olid samal päeval kirikutornis tehtud keevitustööd, mille teostajad tuleohutusnõuandeid ei jälginud.

1982. aasta Sirp ja Vasar

Peale tulekahjut toimusid taastamistööd aga ennenägemata kiirusega, kuna suur osa linnarahvast soovis kaasa aidata nii pikalt veninud ehitus- ja restaureerimistöödele ning kogutud toetusega taastamistööd toimusid lausa linnutiivul. 1984. aastal kaeti uus kuppel juba plekiga ning samal aastal sai kirikusse rajatud muuseum-kontsertsaal külastajatele avatud.

Vaata galeriid!

Muuseas on veel väga heas korras kunagised Niguliste kiriku pinkide otsalauad, ajast kui 16. sajandi keskel hakati olemasolevaid kirikuid kohandama uutele nõuetele vastavaks. Aastatel 1556–1557 valmisid Niguliste kiriku jaoks uued luterliku pildiprogrammiga raehärrade ning lihtsamad meeste- ja naistepingid. Lihtsamate pinkide otsalauad on praegu väljas ka Ajaloomuuseumi näitusel Suurgildi hoones, mille kohta saab rohkem lugeda SIIT.