VANAD FOTOD: Hetki kuuekümnendatest, mida tänapäeval enam naljalt ei kohta

 (95)

Mees ja poiss Olustvere tänaval sõiduauto Moskvitš kõrval.
Mees ja poiss Olustvere tänaval sõiduauto Moskvitš kõrval.Foto: Valter Toomsalu, Eesti Ajaloomuuseum

Viimase viiekümne aasta jooksul on Eesti ühiskond läbi teinud meeletuid muutusi alustades riigikorra vahetumisest ja lõpetades erinevate tehnoloogiliste edasiminekutega. Kõige paremini peegeldavad muutusi aga just väikesed ja igapäevased seigad, pannes asjad perspektiivi. Ajaloomuuseumi arhiivist leitud fotod illustreerivad seda hästi.

Kuigi Nõukogude ajal võim kirikut väga ei toetanud ning tihti vastupidiselt pigem õõnestada püüdis, oli lapse ristimine ja ristsete pidamine ikka traditsiooniks. Tänapäeval enam väga ametlikku ristimist ei kohta, vaid selle on asendanud kas valla või linna üritused või mitteformaalsed koosviibimised. Alljärgneval pildil on põnev jälgida lisaks ristimistseremooniale ka igapäevamoodi - eriti torkavad silma just laste valged põlvikud ja naiste põlvini ulatuv laienev kleidimood. Meestemoes väga pilkupüüdvaid muutusi aga ei olnud - hästi istuv ülikond on alati olnud kindel valik.

Lapse ristimine kirikus Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Üks lihtsamaid näiteid muutustest ühiskonnas on bürokraatia võrdlemine sõiduki soetamisel. Näiteks Tallinnas avati viiekümnendate aastate alguses autokauplus, et muuta auto ostmine lihtsamaks. Kuid selleks, et autot või mootorratast päriselt osta, pidi end kirja panema ostujärjekorda. Oma järjekorranumbrit pidi aga iga aasta kohapeal ise kontrollimas käima ja näitama ka oma ostusoovi järjepidevust. Vastasel juhul võidi sind nimekirjast eemaldada ning auto jäigi ostmata. Järjekordades liikusid kiiremini edasi inimesed, kellel oli tutvuseid või kes olid väljapaistvad kodanikud. Seda mõjutasid tihtipeale võimud vastavalt oma soovile nimesid ettepoole upitades või ka nende edasijõudmist viivitades. Vaatamata kõigele olid lisaks ootamisele ja suurele ajakulule sõidukid ka kallid ning suurele osale elanikkonnast seetõttu ka kättesaamatud.

Loe veel

Noormees Endel uut mootorratast ostmas. Kõrval kastides mootorrattad ja taustal autoparkla sõiduautodega. Foto: Valter Toomsalu, Eesti Ajaloomuuseum

Peale Teist maailmasõda oli kogu Euroopas meestööjõu puudus, mistõttu pidid naised üle võtma ameteid, milles neid varem tihti näha ei olnud. Just Eesti naistraktoristid olid heaks näiteks naistest, kes Nõukogude ajal võtsid rooli kätte ning tegid mis vaja, et garanteerida perekonna toimetulek. Traktoristi palk oli hea ning suutis pere üleval pidada küll. Tänapäeval on naistraktoristid jälle pigem haruldane nähtus, kuid Nõukogude ajal ametis olnud naised hoiavad veel tänini kokku ja käivad tihti koosviibimistel.

Elmine Otsmanni esimesed vaod traktoriga Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Majapidamistes oli tol ajal lubatud kuni kaks lehma, tihti peeti neid ka ühislautades. Peeneid masinaid tol ajal polnud, niisiis tuli kogu esialgne protssess käsitsi teha - lehmad lüpsta ning ka filtreerimisprotsess läbi teha. Selleks kallati kallati soe piim peale lüpsmist ämbritest läbi marliriide õhukindlatesse piimanõudesse. Mitmekümneliitriseid piimanõusid veeti tihti ringi toore jõuga ning viidi jahtuma külma veega täidetud basseinidesse. Nõukogude ajal kujunes välja ka omalaadne piimakogumissüsteem - igas külas oli oma piimapukk, kus koguneti, et hommikuti ringi tiirutav piimaauto saaks kogu küla piima ühest kohast kätte. Ühislautade juures tehti tihti lisapeatusi.

Piima kurnamine Elva rajooni Lenini nimelise sovhoosi Kobila osakonnas. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Nõukogude Liidus ajakirjandusvabadust ei kohanud - lubatud olid ainult kommunistlikud väljaanded. Moskvas välja antud Pravda oli peamiseks infoallikaks justnimelt venekeelse elanikkonna seas ning parteiliikmetele oli selle lugemine ja tellimine lausa kohustuslik. Riigi seisukohalt pidi Pravdat lugema iga eeskujulik Nõukogude Liidu elanik ning pildil saabki näha eriti kuulekat perekonda, kes on koos lastega ajalehte lugema tulnud.

Kamberahjude tsehhi tööline Ivanov oma perega kodus Kohtla-Järvel lugemas ajalehte Pravda Foto: Eesti Ajaloomuuseum
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised