VAJALIK TEADMINE | Miks on võidupüha just jaanilaupäeval?

 (25)

EV100 nädalat
Soomusrongi "Kapten Irv" võitlejad Võnnu pumbamaja varemetel. 1919 aastaFoto: Eesti Ajaloomuuseum

Nii võidupüha kui ka jaanipäev on eestlaste jaoks ajaloolise tähtsusega ning kuigi me tähistame mõlemat koos, on traditsioonid ja tähendused nende taga sootuks erinevad.

Nimelt on juunis alati tähistatud suvist pööripäeva, mida Eesti rahvas on juba ammusest ajast tähistanud erinevate kommete ning traditsioonidega. Võidupüha on aga ametlikult tähistatud alates aastast 1934, mil Riigikogu võttis vastu otsuse muuta 23. juuni riiklikuks pühaks ja oli plaan muuta selle tähistamine suurejooneliseks pidustuseks. Nagu aga kirjutab Indrek Hargla 2012. aastal ilmunud Eesti Päevalehe artiklis, valiti kuupäev strateegiliselt, kuna juuni suur pidupäev tähendas ka pidu võidupühaks.

JAANIPÄEV

Tänapäeval 24. juunil tähistatava jaanipäeva kohta kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas, et eestlased seostasid ööl vastu seda päeva süüdatud jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega (on ju just see öö suve kõige lühem). Selle tähtsa püha puhul anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi ka noortele. Jaanilaupäeva öösel mindi ka metsa sõnajalga otsima - mis muuseas algselt tähendas, et õnnelikust leidjast saab hoobilt rikas mees. Laul ja pillimäng kestis tihtipeale hommikutundideni ning lastelgi lubati päiksetõusuni üleval olla.

Jaanituli Muhus, Lõunaranna sadamas Foto: Anni Õnneleid

Loe veel

Seotud lood:

Kirik tegi rahvapühast Ristija Johannese ehk Jaani sünnipäeva, et päeval ka usuline tähendus juures oleks ning sealt sai ka päev omale nime. Tegelikkuses pühaku õiget sünnipäeva ei teata ning püüti ära kasutada pidupäeva suurt menu lihtrahva seas. Sarnaselt tähistame tänapäeval ka Kristuse sündi talvise pööripäeva ja jõulude ajal, kuigi ka tema sünnipäeva täpne kuupäev on teadmata.

VÕIDUPÜHA

1919. aastal oli Vabadussõda täies hoos Vabadussõda ning käis vene vägede väljalöömine Eesti ja Läti aladelt. Mai lõpuks oli Eesti punastest vaba, kuid Lätis oli aga olukord keerulisem ning Landeswehr oli võtnud oma ülesandeks järelejäänud bolševikud ka sealt välja lüüa. Landeswehri näol oli tegemist Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondisega, mis algatati läti baltisakslaste algatusel ning kuhu kuulusid baltisakslastele lojaalsed inimesed.

Probleem tekkis aga 2. juunil, kui venelasi taga ajavad eestlased põhjast ja samal missioonil olevad sakslased lõunast Põhja-Lätis kokku sattusid. Kuigi eesmärgid olid sarnased, kujunesid läbirääkimised vaevaliselt ning peagi hakkasid rääkima kahurid. Aastasadu Eestis hea elu peal olevad sakslased olid küll venelaste vastu, kuid ajalugu oli raske kõrvale heita ning liitlastena neid ei nähtud.

Võidupüha paraad Vabaduse väljakul Eesti Ajaloomuuseum

23. juunil tähistamegi me Eesti vägede võitu Võnnu lahingus aastal 1919, mida tuntaksegi kui Eesti ja Põhja-Läti vabastamist Landeswehri vägedest. Neli päeva kestnud päevane kaheksa tuhande eestlase ja ligi kuue tuhande sakslase vahel oli pingeline, kuna meie poolel automaate ning muud peent varustust ei leidunud. Küll aga oli pealehakkamist ning südikust, mis eestlastele lahingus võidu tõi. Rohkem loe Vabadussõja kohta SIIT.

Indrek Hargla sõnul oleks võidupüha tähistamiseks sobinud veel ka 14. jaanuar, kui vabastati Tartu, 31. jaanuar, kui toimus kuulus Paju lahing või 26. mai, kui vallutati Pihkva. Lõppkokkuvõttes oli 23. juuni aga päevana palju atraktiivsem ning määravaks sai päeva populaarsus, mida kasutati ära poliitilistel eesmärkidel.

Indrek Hargla artiklit saab lugeda SIIT.

Vabadussõja päevilt on pärit ka vanim filmijäädvustus Eesti Vabariigist, mis jäädvustati Taani rindeoperaatori poolt kui too koos Taani Vabatahtlike Kompaniiga osales Eesti Vabadussõjas. Vaata videost!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised